Keskkonnaagentuuri poolt kokku pandud 2019. aasta hüdroloogiline aastaraamat annab koondpildi 2018/2019 aasta siseveekogude seisust, keskendudes peamiselt Eesti jõgedel valitsenud olukorrale ning vee hulga analüüsile. Välja on toodud jõgede karakteristikud erinevates looduslikes faasides alates sügistalvisest veetõusust kuni suvise miinimumi lõpuni.
Aastaraamatu leiad siit
Iseloomuliku näitajana saab tuua välja, et sama palju kui esines mõõtmisjaamades fikseeritud uusi vee miinimumtasemeid, tuli üksikutes ette ka uusi maksimumrekordeid.
2018/2019 hüdroloogiline aasta algas pikaajalise keskmisega võrreldes veevaesemalt. Talvekuudest olid veevaesemad detsember ja jaanuar. Õhutemperatuuri tõusu ja sademete tagajärjel sulama hakanud lumi muutis veebruari tavapärasest veerohkemaks.
Kevadine suurvesi saabus 2019. aastal tavapärasest varem. Veebruaris ja märtsis oli võimalik eristada kolme veetaseme tõusu. Õhutemperatuuri tõusu ja sademete esinemise tõttu kerkisid veebruaris ja märtsis jõgede veetasemed üle pikaajaliste kuukeskmiste väärtuste. Kevadise suurveeperioodi äravool moodustas aastasest äravoolust rohkem kui on olnud suurveeperioodi pikaajaline keskmine äravool.
Kevadine taimestiku kasv jõgedes algas tavapärasest soojemast veetemperatuurist tingituna juba mai alguses. Suvekuudel sadas normist vähem sademeid, kuid see-eest esines suuremaid sajuhooge. Üksikutest sajuhoogudest tingituna esines ka jõgede veetaseme lühiajalisi tõuse, kuid veetasemed jäid siiski pikaajaliste kuukeskmiste väärtuste lähedale.
Põnevamate faktidena esines 13. juunil Pärnu kandis tugev äikesevihm, mis tõstis veetaseme Sauga jõel Nurme hüdromeetriajaamas kiiresti 2,5 meetri võrra, saavutades tipu 312 cm üle graafiku nulli 14. juuni keskpäevaks. Registreeritud veetase oli uus juuni ajalooline maksimum.
Samuti esines juuli alguses Mustjõel Taheva hüdromeetriajaamas suvine tulv, kus piirkonnas sadanud vihma tõttu kerkis veetase viie päevaga poolteist meetrit.
Kõige kõrgem registreeritud veetemperatuur oli 28,2 °C Valgu hüdromeetriajaamas Velise jõel. Mujal Eestis registreeriti suve kõrgeimad veetemperatuurid enamikus hüdromeetriajaamades 28. juuli (Tudulinnas 26,6 °C, Kloostrimetsas 26,3 °C, Tarvastus 26,2 °C, Tõrves 26,1 °C).
Sarnaselt jõgedele suvisele soojale veetemperatuurile tõusid kraadid ka meie suurimates järvedes. Mai alguses tõusis veetemperatuur Peipsi ja Võrtsjärves püsivalt üle 10 ⁰C. Kõrgeim veetemperatuur registreeriti Rannu- Jõesuu hüdromeetriajaamas 21. juunil (26,0 ⁰C) ja Mustvee hüdromeetriajaamas 28. juulil (26,5 ⁰C).
2019. aastal kuulus hüdromeetriavõrgu koosseisu 55 veetaseme jaama jõgedel, millest 54. arvutati äravool, ja kuues veetaseme jaama järvedel-veehoidlatel.
Hüdroloogiliseks aastaks loetakse ajavahemikku 1. oktoobrist kuni 30. septembrini.
Hüdroloogilise aastaraamatu 2019 sisu saab lähemalt uurida ArcGIS kaardloo vormis, mis annab lugejasõbraliku võimaluse avada lisaks tekstile erinevaid graafikuid ning tutvuda lähemalt meie seirejaamades mõõdetavate parameetritega.
0,0 / 0 voters
Hinnangud puuduvad. Ole esimene hindaja!