m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Globaalne kliima 2020

Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon avaldas ülevaate 2020. aasta globaalse kliima kohta. Raporti kohastelt oli 2020. aasta globaalne keskmine õhutemperatuur 1,2±0,1 oC kõrgem tööstuseelse perioodi (1850-1900) keskmisest ja on seega kolme kõige soojema aasta hulgas. Euroopas oli 2020. aasta ajaloo kõige soojem.

Millised olid ekstreemsed ilmastikuolud Eestis ja mujal maailmas saab vaadata kaardilt.

Täismahus WMO raportiga saab tutvuda kui klikkad lingil https://library.wmo.int/doc_num.php?explnum_id=10618

Kaardiloo leiab siit lingilt: https://storymaps.arcgis.com/stories/6942683c7ed54e51b433bbc0c50fbdea

2020. aasta kliima tähtsündmused

2020. aasta kliima tähtsündmused. Allikas: State of the Global Climate 2020

2020. aasta kliima tähtsündmused

  • Peamiste kasvuhoonegaaside, CO2, CH4, ja N2O, kontsentratsioon jätkas kasvu vaatamata emissioonide ajutisele vähenemisele 2020. aastal seoses COVID-19 piirangutega.
  • 2020 oli üks kolmest kõige soojemast aastast ajaloos. Viimased kuus aastat, sh 2020, on olnud ajaloo kõige soojemad. Verhojanskis Vene Föderatsioonis tõusis temperatuur 20. juunil 38 kraadini. See on kõrgeim temperatuur, mis on registreeritud põhjapolaarjoonest põhja pool.
  • Meretaseme tõusu trend kiireneb. Lisaks sellele suurenevad ka ookeani soojusvarud ja hapestumine, vähendades ookeani võimet kliimamuutusi pehmendada.
  • Arktika minimaalseim jääkatte ulatus oli 2020. aasta septembris ajaloos teisel kohal. Merejää taganemine Laptevite meres oli varaseim, mida on nähtud satelliitide ajastul.
  • Antarktika jäämassi vähenemise trend kiirenes 2005. aasta paiku ning praegu kaotab Antarktika ligikaudu 175 kuni 225 Gt jääd aastas.
  • 2020. aasta Põhja-Atlandi orkaanide hooaeg oli erakordselt aktiivne. Orkaanid, ekstreemsed kuumalained, tugevad põuad ja põlengud põhjustasid kümnete miljardite dollarite ulatuses majanduslikku kahju ja palju surmasid.
  • 2020. aasta esimeses pooles registreeriti 9,8 miljonit ümberasumist suuresti hüdrometeoroloogiliste ohtude ja katastroofide tõttu.
  • COVID-19 tõttu toimunud katkestused põllumajandussektoris võimendasid ilmastiku mõjusid kogu toidu tarneahela ulatuses, tõstes ebakindlust toidujulgeolekus.

 

 

5 / 1 hindajat