m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Eestit on külastanud sel suvel juba kaks kuumalainet

(Foto: J.Služenikina)

Tänavune suvi hellitab meid tõeliste suveilmadega. Kuid ei tohi unustada,
et suveilm võib olla ka ohtlik. Kalendrisuve algusest on Eestis olnud kaks kuumalainet, nende eest hoiatas Eesti elanikkonda Keskkonnaagentuur õigeaegselt.

Alates 15. juunist hakkas ilm järjest soojenema ning jätkas suvistel tuuridel alates 18. juunist kuni 18. juulini ehk peaaegu kuu aega järjest valitses Eestis kuum ilm. Jaaninädalal võttis ilm umbes nädalase (23.06-02.07) hingetõmbe pausi, et siis taas kõrgete õhutemperatuuridega jätkata. Siinjuures on oluline mainida, et suve algusest on Eestis püsinud sademetevaene periood ning tuleohtlikkus on väga kõrge.

Eestit külastanud kahe kuumalaine vahekokkuvõte

ESIMENE KUUMALAINE (18.06-23.06)

  • Esimene kuumahoiatus (esimene tase) väljastati 17. juunil
  • Hoiatus tõsteti teisele tasemele 20. juunil

Jaaninädala teisel poolel ilmamuster muutus, mis tõi kaasa kuuma ilma taandumise. Alates 23. juunist tõmbus õhutemperatuur lääne poolt alates tagasi ning järgnevatel päevadel piirdus maksimaalne õhutemperatuur 25..26 kraadiga.

TEINE KUUMALAINE (02.07-18.07)

  • Teise kuumalaine eel väljastati esimese taseme hoiatus 2. juulil
  • Teisele tasemele tõsteti hoiatus 7. juulil

 

Esimene vs teine kuumalaine

Kuumalaineid võrreldes näeme, et teine laine oli ca nädala võrra pikem. Kahe kuumalaine jooksul (18.06-18.07) oli Eesti keskmisena 18 päeva, kui maksimaalne õhutemperatuur oli 27 kraadi ja enam ning sellest seitse päeva, mil see oli 30 kraadi ja enam. Kõige enam selliseid päevi, mil maksimaalne õhutemperatuur tõusis 27 kraadini või kõrgemale oli Kuusikul – 25 päeva, neist kaheksal päeval oli maksimaalne õhutemperatuur 30 kraadi ja enam. Selles pingereas viimane on Pakri ilmajaam, kus maksimaalne õhutemperatuur tõusis 27 kraadini või kõrgemale kaheksal päeval ja sellest neljal päeval oli maksimaalne õhutemperatuur 30 või enam.

Soe meri

Püsivalt soojade ilmadega (ning soodsate tuule suundadega) soojenes kiiresti ka merevesi. Veetemperatuurid ulatusid kohati kuni 28 kraadini. Juuli algul esines põhjarannikul külmaveekerge (upwelling) ning vaatamata taas kohale jõudnud kuumale ei meelitanud merevesi enam inimesi merest jahutust otsima. Veetemperatuurid olid paiguti vaid napilt üle 10 kraadi.

Troopilised ööd

Kuumalaine võib kujutada ohtu inimese tervisele, seda eriti siis, kui öised õhutemperatuurid püsivad üle 20 kraadi, mille tulemusena võivad esineda unehäireid, mis omakorda põhjustavad organismi väsimust. Selliseid öid nimetatakse troopilisteks öödeks. Sel suvel on troopiliste ööde arv suurem rannikul ja saartel. Selle üheks põhjuseks on soe merevesi, mis ei lase õhutemperatuuril öösel jahtuda. Kõige rohkem troopilisi öid oli Pärnus (13), Ruhnus (13) ja Sõrves (12). Veidi jahedam oli ilm Jõgeval, Türil ja Väike-Maarjas, kus ka kuumalaine ajal õhk jahtus kõigil öödel siiski alla 20 kraadi.

Ilmamuster muutus ööl vastu 19. juulit, mil läänekaarest jõudis jahedam õhumass, mis püsib Eesti kohal tänaseni ning hoiab päevased maksimumid alla 25 kraadi, öösiti jahtub aga õhk sisemaal alla 10 kraadi.
Värskust jagub nädalavahetuseni ja siis algab taas õhutemperatuuri tõus. Pühapäeval kerkivad mõnes paiagas termomeetrinäidud juba 27 kraadini. Valdavaks ja laialdaseks kujuneb kuumus esmaspäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur tõuseb 27..30 kraadini ning teisipäeval kuni 32 kraadini.

Püsi lainel, jälgi meie prognoose ja hoiatusi. Augusti esimestel päevadel avalikustame augustikuu prognoosi.

 

Ilusat suve jätku!

……………………………………………………
Kas tead mis on kuumalaine kriteeriumid Eestis?

  • Esimese taseme kuumahoiatus (ohtlik) – siis kui on oodata, et maksimaalne õhutemperatuur tõuseb ≥ 27 °C-ni kolme ja enama päeva jooksul või keskmine õhutemperatuur on ≥ 20 °C kolme ja enama ööpäeva vältel.
  • Teise taseme kuumahoiatus (väga ohtlik) – siis kui on oodata, et maksimaalne õhutemperatuur tõuseb ≥ 30 °C-ni kolme ja enama päeva jooksul või keskmine õhutemperatuur on ≥ 25 °C kolme ja enama ööpäeva vältel.

Alates 01.01.2020 võeti kasutusele uued kriteeriumid ohtlike ilmastikunähtuste hoiatustele. Uute kriteeriumide koostamisel on arvesse võetud nii naaberriikide kogemust, erinevaid statistilisi analüüse kui ka ülikoolide soovitusi. Uued kriteeriumid on kooskõlastatud ja heaks kiidetud erinevate ametkondade poolt (Päästeamet, Häirekeskus, Maanteeamet, Terviseamet jt).

5 / 5 hindajat