m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Võrumaa kliima

Võrumaa kliima on väga vaheldusrikas – siin on mõõdetud meie riigi kõrgeimad ja madalaimad õhutemperatuurid, esinenud on siin nii rekordilised vihmasajud kui ka täielik põud, tugevad tornaadod ja kauakestvad tuisud.

Entsüklopeedia andmeil on Võrumaa Valgamaa järel teine vahelduvaima loodusega Eesti maakond. Suurema osa selle lõunapoolmikust hõlmab Eesti kõrgeim, järvederohke Haanja kõrgustik, siia ulatuvad samuti Otepää kõrgustiku lõunaserv ja Karula kõrgustiku idaserv. Nimetatud moreenküngastike vahel asuvad Valga ja Võru-Hargla nõod ning Võru-Petseri ürgorg. Ligi pool maakonnast on kaetud metsadega, järvi on kokku loetletud 250, soode pindala moodustab 235 km².

Võru maakonna ilmarekordid

  • Kõige madalam õhutemperatuur on –43,1 °C mõõdeti 3. jaanuaril 1941. aastal Võru meteoroloogiajaamas.
  • Kõige kõrgem õhutemperatuur on +35,6 °C mõõdeti 11. augustil 1992. aastal Võru meteoroloogiajaamas.
    Ühtlasi on see ka Eesti absoluutse maksimumi rekord.
  • Maksimaalne ööpäevane sajuhulk on 130,8 mm mõõdeti 3. juulil 1988. aastal Võru meteoroloogiajaamas.
  • Kõige sajusem kuu oli 1987. aasta august, mil Haanja seirejaamas sadas 351 mm.
  • Kõige kuivem kuu oli august 2002. aastal, mil Mauri seirejaamas ei sadanud kuu jooksul mitte piiskagi.
  • Maksimaalne lumikatte paksus on 91 cm mõõdeti 15. märtsil 1962. aastal Mauri seirejaamas.
  • Tugevaim tuulepuhang on 31 m/s registreeriti 18. oktoobril 1967. aastal Võru meteoroloogiajaamas.

Võru – kuumapealinn

Muide, peale kuumapealinna tiitli kannab Võru veel poodide pealinna nime. Ilmaga seotud on linn muidugi 1992. aasta 11. augustil mõõdetud Eesti absoluutse maksimumtemperatuuri tõttu.

Tolle aasta lõikuskuul valitses tõeliselt südasuvine soojus. Maksimaalne õhutemperatuur kerkis 11. augustil kõikjal Mandri-Eestis +30 kraadi piirile, vaid saartel jäi see veidi madalamaks. Võrus registreeriti pärastlõunal rekordilise termomeetrinäiduna +35,6 kraadi. Huvitaval kombel ei ületanud sündinud tipptulemus uudiskünnist. Üksnes Õhtuleht mainis lühidalt, kuid sedagi alles nädal hiljem: „11. augustil registreeriti Tallinnas augustikuu kuumarekord 34,2 kraadi ja Võrus märgiti isegi 35,6 kraadi“. Aga ei sõnagi sellest, et Võrus kirja pandu oli Eesti uus ilmarekord, mõõtmiste ajaloo kõrgeim õhutemperatuur. Linna külje all elav ilmavaatleja Enno Kalde on meenutanud, et sellist palavust mitut päeva järjest poleks küll tahtnud: „Tuult oli vähe ja õhk väga lämbe, niiskevõitu, mistõttu ka väsitav“ (Maaleht, 10.08.2017).

Samal päeval registreeriti Võrumaal veelgi kõrgemaks temperatuurinäiduks Konnuvere mõõtejaamas +36,0 ºC. Kuna tegemist polnud „päris“ ilmajaamaga (neid on riigis vaid 25), ei võetud tulemust arvesse, nagu ka sama kõrget näitu Mauri jaamas, mis mõõdeti varemalt, 23. juulil 1975. aastal.

Võrus on mõõdetud 35-kraadiseid temperatuure veel aastail 1994 ja 2006, ka kuumalaineid esineb sealkandis sagedamini kui mujal.
Teisest tiitlist, külmapealinna omast, jäi Võru üpris napilt ilma: nimelt mõõdeti 3. jaanuaril 1941. aastal Võrus –43,4 ºC, vaid 0,1 kraadi vähem Jõgeva kuulsast rekordist. 1978. aasta lõpupäeval registreeriti seal –40,5º (päev varem Vastseliinas –43,1 ºC). Kolmekümnekraadist pakast on mõõdetud kõigis maakonna mõõtekohtades.

Piusa jõe ääres paiknev Korela hüdromeetriajaam sai tuntuks 2012. aasta 6. veebruaril, kui seal mõõdeti –33,3 ºC, samal ajal paarsada kilomeetrit eemal asuvas Ristna jaamas registreeriti vaid –3,3 kraadi!

Ohtlikke külmalaineid, kui minimaalsed õhutemperatuurid langevad alla –30 kraadi kolme või enama ööpäeva jooksul, on esinenud aastail 1967, 1978, 1985, 1987 ja 1996.

Võrumaad võiks nimetada isegi suvemaakonnaks – on seal ju mõõdetud Eesti kõrgeimad õhutemperatuurid, ka kolme suvekuu keskmine ületab Võru ilmajaamas Pärnu oma, kuigi ülinapilt (Võrus 17,1 kraadi, Pärnus 17,0). Samas on Pärnu suur kuurort (vähemalt territooriumilt) mere ääres, Võru vaid ilus väikelinn kauni järvega riigi kagunurgas…

Aasta keskmiselt õhutemperatuurilt on Võru päris „tavaline“, nagu ütleksid tavakodanikud (6,5 ºC Võrus, Eestis 6,4 ºC), jäädes saartest kaugele maha (Vilsandil 7,7 ºC).

Talvekuude keskmistelt temperatuuridelt ei paista Võrumaa eriti silma – Võrus –3,6 ºC, samas meie külmimas paigas,
Väike-Maarjas –4,2 ºC.

Sademete poolest vaheldusrikas

Kui muud rikkused on koondunud Harjumaale, siis Lõuna-Eesti on vähemalt ilmastikult pealinna kandist vaheldusrikkam. Mägine reljeef, metsad, järved, sood soodustavad suvel igasuguseid ilmanähtusi: kohaliku äikese teket paduvihmadega, tornaadosid-trombe-tuulispaskasid jne. Üks Eesti kliimaloo tugevamaid paduvihmasid sadas 3. augustil 1988 Võrus – 131 mm. (Vastseliina sajurekordiks on 95, Mauris 84, Haanjas 83 mm).

Laussajud võivad olla üpris kestvad, näiteks ladistas 11. juulil 1966. aastal Võrus vihma ühtejutti 37,7 tundi. Kauakestvad võivad Võrumaal olla ka tuisud (1983. aasta viimasel päeval 11 ja pool tundi), samuti äikesed (1. augustil 1989 Võrus 6 tundi 36 minutit).

Suvekuude keskmiseks sajusummaks on arvutatud 237 mm (Eesti keskmine – 218 mm). Sageli esineb Lõuna-Eestis põudasid. Meie kliimarekordite hulka on arvatud 2002. aasta august, kui Valgas ja Mauris mõõdeti kuu vihma koguseks 0,0 mm, Võrus 0,3 mm! Võrdluseks teine tipptulemus sellelt maalt – 1987. aasta lõikuskuu vihmakogus – 351 mm Haanjas. (Sademehulkade rekordeiks loetakse ka väiksemate mõõtekohtade andmeid!)

Ühe sademeliigi, lume, esinemine on enam-vähem tagatud Haanja kõrgustikul. Eesti lumikatte teatmiku andmeil on jaanuarist märtsini enam kui 80% tõenäosusega tagatud vähemalt 10 cm paksune lumekiht.

Paarkümmend aastat tagasi märtsikuus sõitis bussitäis šveitslasi Haanja poole võistlustele suusaorienteerumises. Kui nad nägid, et põllud Järvamaal olid lumest paljad, tõrkusid nad teekonda jätkamast. Suur oli aga külaliste imestus, kui selgus, et meie „mäed“ olid paksu lumega kaetud! (Meenutuseks: iga 100 meetriga langeb õhutemperatuur umbes 0,6 kraadi võrra – vahel päästab see palju).

Võrumaa jääb Eesti nn tornaadode alleele. Üks näide. 13. augustil 1997. aastal rüüstas umbes F3 kategooria tugevune tornaado sealseid metsi ja talusid 25 km pikkusel teekonnal Rõuge vallast Aluksne linnani Lätimaal.

„Pööris korraldas korraliku õhulennu Koidu talus elavale Jaan Allasele (hilisem tuntud amatöörilmaennustaja), kes oli läheneva äikese pärast läinud karjamaale lehma ketist lahti päästma. Oma õhulennust ei suutnud mees hiljem midagi meenutada. Teadvusele tuli ta 50–60 m eemal võsas selle peale, et koer tema nägu lakkus. Ümbrus oli vahepeal tundmatuseni muutunud. Kas lehm mehega koos lendas, ei tea, kuid samas võsaservas põrnitses pärast temagi. Õnneks ei saanud Allas õhulennu tõttu tõsisemaid vigastusi, asi piirdus siniste plekkidega. Teadaolevatel andmetel on J. Allas seega Eestis viieteistkümnes inimene, keda tromb on lennutanud“ („Eesti tornaadod“, 2017).

Üldiselt ei paista riigi kagunurk tuulte tugevuse poolest eriti silma: maksimaalne kiirus puhangus 31 m/s registreeriti Võrus 28. oktoobril 1967. Viimatise, 27. oktoobril 2019 möllanud laastava tormi aegu, küündisid tuuleiilid „vaid“ 26,1 m/s.

Ühes mõttes sarnaneb Võru Tallinnaga – ta on pidevas üleujutusohus. Ülemiste vanakese asemel ähvardab linna Tamula järv koos väikese jõelangu ja intensiivse taimede kasvuga Võhandu jõega (jõgi ei suuda suurte suviste sadude ajal Tamula ja Vagula järvede vett vastu võtta). Suuremad üleujutused kimbutavad linna umbes iga kümne aasta tagant (näiteks aastail 1987 ja 2000).

1840. aasta uputusest kirjutas lauluisa Kreutzwald: „Võru , 29. august. Väljavõttena hiljutisest minevikust on meie tagantjärele suveks nimetatu, mis meil nagu vastupidine oli, sest ilmutas ennast ainult silmapaistvate vihmade kaudu, lõppenud. Meie jõgi ja järv on tugevasti üle kallaste, mis ka madalamad aiad järve kaldal on üle ujutatud ja kahju saanud. Mis aga puutub vananaiste suvesse, siis võib ju sellesse uskuda, aga kas ainult sellesse või ka vanadesse naistesse?” (Das Inland, 1840).

Klimaatilistest aastaaegadest

Kevad – (kitsamas mõttes) algab teatavasti koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega, s.o siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C. Keskmine klimaatilise kevade algus on Võrus 17. aprillil, kümme päeva varem kui Ristnas, kuus päeva varem kui Tallinnas (Eesti kliima minevikus ja tänapäeval, 2013).

Suvi – aeg, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur püsivalt ületab +13 °C, saabub Eesti kagunurka keskmiselt 26. mail. Kõige hilisem suve saabumise kuupäev – 9. juuli – on saadud 1982. aastal Ristnas, Sõrves ja Vilsandil.

Sügise alguseks peetakse ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsivat langemist alla +13 °C, saabuvad öökülmad, valmivad suviviljad. Selle aastaaja keskmine alguskuupäev on Võrus 4. september (varaseim – Väike-Maarjas 3. augustil). Kõige hilisema sügise alguse on klimatoloog Jaak Jaagus fikseerinud Ristnas 13. oktoobril 2005. aastal.

Talve kitsamas mõttes ehk päristalve algus on määratletud püsiva lumikattega perioodi algusega. Paljudel aastatel ei pruugi saartel sellist aega saabudagi. Keskeltläbi peaks aga klimaatiline talv saabuma Võrus 13. detsembril (Jõhvis 2. detsembril, Vilsandil 3. jaanuaril).

 

Lõpetuseks Rõuge vanasõna: Ära usu ilma, ilm on kavval ja kuri!

Siit kaardilt leiad kõik Võrumaal töötanud ilmajaamad

 

 

5 / 1 hindajat