Täna tähistab 80. sünnipäeva meteoroloog, teaduse populariseerija ja Keskkonnaagentuuri klimatoloog Ain Kallis.
1961. aastal sisenes Tartu Ülikooli teadmishimuline noormees Ain Kallis, kes asus õppima geograafiat, meteoroloogiat ja klimatoloogiat. Viis aastat hiljem oli tal taskus cum laude märkega diplom. Õpingute kõrvalt leidis Ain aega ka kultuurseteks tegevusteks, asutades kaaslastega 1964. aastal üliõpilasansambli „Rajacas“.
Õpingutele järgnes aspirantuur Eesti Teaduste Akadeemias ning 1974. aastal sai ta Tartu Ülikoolist geograafiakandidaadi kraadi (nüüd PhD). Uurimisvaldkonnaks oli siis ja edaspidi päikesekiirgus.
Aini pühendunud tegutsemine päikesekiirguse valdkonnas aitas kaasa Eesti päikesekiirguse mõõtmiste maailmakaardile jõudmisele. 2013. aastal tunnustas WRCP (World Climate Research Programm/ Maailma kliimauuringute programm) Tartu-Tõravere meteoroloogiajaama ja selle töötajaid päikesekiirguse mõõtmiste suurepärase andmekvaliteedi eest. Eesti kiirgusmõõtmised on ainulaadsed ja kliimauuringute seisukohalt suure väärtusega.
Aastate jooksul on Ainil olnud mitmeid töökohti ja ameteid: teadur ning teadussekretär nii Eesti Teaduste Akadeemia Astrofüüsika ja Astronoomia Instituudis, Tartu Observatooriumis, kui ka Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis, juhataja Tartu-Tõravere meteoroloogiajaamas, dotsent Tallinna Tehnikaülikoolis. 2015. aastast töötab Keskkonnaagentuuris peaspetsialistina.
Dotsendina on Ain aastaid püüdnud mitte kustutada tudengite teadmistejanu. Ka on paljud tema tänased kolleegid Keskkonnaagentuuris olnud kunagi tema õpilased.
Loengud annab Ain tänaseni, peamiselt küll erinevate huvigruppide ja seltside kogunemistel. Üheks meeldejäävaimaks sündmuseks oli 1988. aastal, sügaval nõukogude ajal USA-s Memphise ülikoolis peetud loeng Eesti kliimast ja Eestist.
Laiem avalikkus teab Aini kahtlemata tema silmaringi avardavate, ladusalt ja sageli ka muhedalt kirja pandud artiklite järgi. Esimene populaarteaduslik artikkel ilmus tal 1970. aastal kogumikus „Ilm ja inimene“ – „Kas õhusõit on ajavõit?“. Siiani avaldatud kirjutistes, neid on kokku üle 900, on käsitletud peale ilma- ja kliimanähtuste veel üldisi geograafia, astronoomia ja teaduse eetika küsimusi.
Populariseerijate sõnadel ja kirjutistel on tunduvalt suurem kaal siis, kui neil on ka teaduspõllul midagi ette näidata. Tema elulookirjelduses on mitukümmend teaduslikku artiklit, neist üks kaasautorina ajakirjas „Science“ (2005), samuti monograafia „Eesti kiirguskliima“, mis valmis koos Viivi Russakuga (esitati 2006. ja 2007. aastal Tartu Observatooriumi poolt Eesti Vabariigi teaduspreemia nominendiks).
2014. aastal ilmus Ain Kalliselt „Kodune ilmaraamat“. Selle eesmärk oli „tekitada lugejas huvi põnevate ilmastikunähtuste vastu, näidata, milline omapära on meie maa kliimal, hoiatada inimesi mitmete ohtude eest“. Lugemisvara oli „mõeldud seega ilmahuvi tekitamiseks, kellel see juba olemas on, siis selle süvendamiseks“.
Aini hobiks on juba 1960ndatest aastatest olnud tormide ja trombide uurimine. Tulemuseks on panus monograafiates „Eesti kliima minevikus ja tänapäeval“ koos Andres Tarandi ja Jaak Jaagusega, ning „Eesti tornaadod“ koos Andres Tarandiga (ingliskeelne tõlge kirjastuse „Éditions Universitaires Européennes“ poolt 2017.a.).
Kõike eelnevat arvestades on Ain saanud Eesti teaduse populariseerimise eest kahel korral tunnustuse: 2008.a. I preemia meedias avaldatud artiklite eest, 2019.a. aga Tiiu Silla nimelise elutöö preemia. Populariseerimistegevuse mõju näitab ka see, et Vabariigi president autasustas Ain Kallist 2007. aastal Valgetähe teenetemärgiga (V klass) ning ajakirjanikud auhinnaga Ökul 2014. aastal.
Ain Kallis on 2001. aastast Maalehe püsiautor, tema artikleid saab lugeda regulaarselt lisaks Maalehele ka Horisondist ja Eesti Loodusest ning veebilehelt www.ilmateenistus.ee ilmajuttude rubriigist.
Suur osa erinevates väljaannetes ilmunud Aini artiklitest on nüüd leitavad ka Tartu Ülikooli DSpace repositooriumis Meteoroloogia. Ain Kallise artiklid (ut.ee). Kogu sisaldab üle 900 kirje, mis ei ole veel sugugi lõplik maht. Ain Kallise bibliograafia digiteerimise eestvedaja on Eesti Meteoroloogia Selts, eriline tänu Urmas Auninile, kes kirjete sisestamise korraldas.
Uurisime tähtsa juubeli puhul Ainilt, kuidas ta üldse sattus kliima juurde, kui katastroofiliseks praegust olukorda maailmas peab ning millist ilma ennustab meile suveks. Intervjuud saab lugeda Keskkonnaagentuuri veebilehelt.
0,0 / 0 voters
Hinnangud puuduvad. Ole esimene hindaja!