Kuigi juulikuu algus avas vihmadele taevaväravad ja kohati on mõne päevaga sadanud rohkem kui terve eelmise kuu vältel, siis hüdroloogilised protsessid on märksa pikema vinnaga ja palju sellest veeringest on silmale hoopiski nähtamatu.
Põuda mõistetakse erinevatest vaatenurkadest ja üldjuhul läbi sellega kaasneva kahju prisma, on see siis veepuudusest ikalduv viljasaak, kuivale jäänud kaevupõhjad või vee- ja hapnikupuudusest eluvaeseks muutunud veekogud.
„Põllumehed peavad oma pisaratega põldu kastma, kui viljasaagid veepuuduse tõttu hakkavad ikalduma,“ ütles Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna juhataja Jana 16. juuni Vikerhommikus avaneb uues vahekaardis. Selleks ajaks polnud enamik Eestit kuu aega vihma näinud, juuni esimesel poolel oli sadanud vaid 2…16% juunikuu normist ja pikalt kestnud põud ajas nutma mitte ainult põllumehi. Kolletav muru tõi pisara silmaveerele paljudel majaomanikel, kurjakuulutavalt kraksuv samblik metsa all tähistas erakordselt suurt tuleohtu ja nii mõneski Eestimaa jões oli veetase langenud ajaloolise miinimumi lähedale.
Loe lähemalt Keskkonnaagentuuri blogist.
0,0 / 0 voters
Hinnangud puuduvad. Ole esimene hindaja!