Euroopa suvi 2023: vastuoluliste ekstreemsuste aastaaeg

Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldas kokkuvõtte 2023. aasta Euroopa suvest.

• Euroopa suve keskmine õhutemperatuur oli 19,63 °C, mis ületas normi 0,83 kraadiga ja tõusis soojuse poolest suvede hulgas viiendale kohale. Suvised keskmised ületasid 1991–2020 normi enamikel kontinentidel, jahedam oli vaid Venemaa lääneosas.

• 2023. aasta Euroopa suvi oli kontrastiderohke. Ulatuslikel aladel kujunesid kuumalained, kusjuures suvekuude ja piirkondade vahel esines suuri erinevusi.
• Juunis ületasid õhutemperatuurid kõige rohkem normi Euroopa loodeosas (Iirimaal, Ühendkuningriigis, Belgias). Madalmaades mõõdeti kõige soojemad kuukeskmised vastavate riikide kombineeritud andmekogumis. Keskmisest soojemates piirkondades kogeti normist 30% rohkem soojapäevi. Kagu-Euroopas ja Lääne-Venemaal oli seevastu keskmisest jahedam.
• Juulis nihkusid sooja-anomaaliad Euroopa lõunaosasse. Kuu keskmine temperatuur oli 25,6 °C, mis on 0,3°C soojem kui varasemad rekordiliselt soojad juulikuud (2015 ja 2022) ja üle viie kraadi soojem Euroopa keskmisest (20,2 °C). Hispaaniast Balkanimaadeni esines kuumalaineid (kõige intensiivsemad kuu keskpaigas) ja purunesid päevarekordid.
• Augustis olid keskmisest soojemad temperatuurid jälle Euroopa lõunapiirkonnas, aga sooja-anomaaliad laiusid ka põhja- ja kirdesuunas, kattes enamiku kontinendist. Keskmisest kõrgema õhutemperatuuriga soojapäevi esines Lõuna- ja Ida-Euroopas.
• Püsivad kuumalained põhjustasid juulis ja augustis põuda ning maastikupõlenguid.

• Paljudes Lõuna-Euroopa piirkondades kujunesid suveperioodil väga tugevat kuumastressi põhjustavad olud. Sellele vastavad tajutava temperatuuri näidud 38–46 °C. Hispaanias kogeti sellisel tasemel kuumastressi 60 päeva ulatuses.

• Lõuna-Euroopas kogeti ka ekstreemset kuumastressi, mis kestis kohati kuni viis päeva. Ekstreemsele kuumastressile vastab tajutav temperatuur üle 46 °C. Osa Hispaania lõunapiirkonnast koges kuumastressi kokku 10 kuni 15 päeva. 2023. aastal esines Lõuna-Euroopas rekordiliselt palju kuumastressi põhjustanud päevi, ehkki nende ulatus piirdus üksikute piirkondadega.

• 2023. aastal olid enneolematult kõrged ka maailmamere pinnatemperatuurid, eriti Põhja-Atlandil. Juunis esinesid merekuumalained Iirimaa ja Ühendkuningriigi piirkonnas, kusjuures Iirimaast läänes kujunesid need NOAA (National Oceanic and Atmospheric Administration) mereleitsakute klassifikatsiooni kohaselt üliekstreemseteks. Mereleitsakuid oli ka Läänemeres ja Biskaia lahes. Juulis esines üle kogu Vahemere pinnatemperatuuri anomaaliaid 3 °C ulatuses, mis kerkisid 5,5 kraadini Itaalia, Kreeka ja Põhja-Aafrika rannikute ümbruses. Augustis kujunes tugev mereleitsak Atlandil, Ibeeria poolsaarest läänes. Vahepeal taandunud  mereleitsakud tugevnesid Vahemeres taas kuu teises pooles.

• Ka sademete puhul joonistusid välja kontrastid eri piirkondade vahel: juunis kuiva põhjapiirkonna ja märja lõunapiirkonna vahel, millele järgnes peaaegu vastupidine olukord augustis. Esialgsetel andmetel oli juuli Iirimaal ja Põhja-Iirimaal mõõteajaloo kõige sademeterohkem. Euroopas keskmisest rohkemate ja vähemate suviste sademetega piirkonnad langesid enam-vähem kokku piirkondadega, mis kogesid vastavalt keskmisest rohkem ja vähem märjapäevi (ööpäevaste sademete hulk on suurem või võrdne ühe millimeetriga). Paljudes piirkondades seostus märjapäevade arv ka suuremate sajukogustega, mis vihjab, et rohkemate sademete anomaalia tulenes saju kestvuse ja -hulga kombineerumisest. See kehtib Sloveenia, Skandinaavia piirkondade ning Balkanimaade ja Kreeka regioonide puhul.
• Kui põuda esines jätkuvalt mõnedes Lõuna-Euroopa piirkondades, kus intensiivsed sajud pakkusid vaid mõningast leevendust (Ibeeria poolsaarel), siis sademete defitsiit tekkis uutes piirkondades Ida-Euroopas, mida peegeldab ka märjapäevade sageduse vähenemine.

• Sademete anomaaliad kajastuvad ka Euroopa jõgede suveperioodi vooluhulkades, mida kajastab Euroopa üleujutuste teadvustamise süsteem (European Flood Awareness System). Kesk-Euroopa kahel suurimal jõel (Rein ja Rhône) ja paljudel Kirde-Euroopa jõgedel mõõdeti erakordselt madalad vooluhulgad, mis tulenesid vähestest sademetest ja madalast õhuniiskusest. Keskmisest kõrgemad vooluhulgad oli aga Ibeerias ja Balkanimaades (muu hulgas Doonaus), Ühendkuningriigis ja Iirimaal ning Skandinaavia lõunaosas. Esines märkimisväärseid üleujutusi ja intensiivsest vihmast tingitud äkktulvasid. Juunis olid ulatuslikud üleujutused Rumeenias, Kosovos ja Serbias, augustis Sloveenias. Üleujutusi tõi kaasa ka augustis Rootsit ja Norrat tabanud torm Hans.

Loe täismahus ingliskeelset kokkuvõtet 2023. aasta Euroopa suvest siit