Käreda pakasega alanud jaanuar lõppes suure sulaga, mis viis nii mõnestki piirkonnast lume. Jaanuari Eesti keskmine õhutemperatuur oli pikaajalisest keskmisest madalam, sademeid oli vähevõitu ja päikesepaistet palju.
Jaanuari algus oli harjumatult külm. Ligikaudu pooltes jaamades jäi ööpäeva keskmine õhutemperatuur alla -20 kraadi. Mõnes jaamas (Jõgeval, Jõhvis, Narvas ja Valgas) lausa alla -24 kraadi. Minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti külmapealinnas Jõgeval 7. jaanuaril -28,3 kraadi. Jaanuaris oli ka külmalaine, kui minimaalne õhutemperatuur langes enam kui kolmel järjestikusel päeval alla -26 kraadi. Viimati oli külmalaine 2015/2016 talvel.
Kuu esimene kolmandik lõppes sulaga, teisel kolmandikul olid temperatuurid miinuspoolel ja viimasel kolmandikul plussis. Eesti keskmiseks õhutemperatuuriks kujunes -6,3 kraadi, mis on 3,2 kraadi pikaajalisest keskmisest madalam.
Kuigi lund oli maas külluslikult, jäi sademete hulk jaanuaris siiski tagasihoidlikuks. Eesti keskmisena sadas vaid veidi enam kui pool normist. Sama vähe sademeid oli ka 1987. aastal. Kõige kuivemad kohad olid Jõhvi ja Kuusiku, kus sadas vaid kolmandik pikaajalisest keskmisest. Kõige sajusem oli Lääne-Eesti saartel, kus sadas ligikaudu kolmveerand normist.
Kuu alguse õhuke lumikate kasvas vaatamata vahepealsele sulale kuu keskpaigani. Maksimaalseks lumikatte paksuseks mõõdeti 17. jaanuaril Otepääl 44 cm. Kuu lõpus saabunud sula viis lume nii mõnestki piirkonnast, kuid Jõhvis ja Tuulemäel oli kuu viimasel päeval veel 31 cm lund.
Päikest paistis jaanuaris tavapärasest enam, Eesti keskmisena 40 tundi (norm 33 tundi). Pikas andmereas, alates 1961. aastast, paikneb tänavune jaanuar 18. kohal. Kõige päikeselisem oli Haapsalu kandis (52 tundi) ja kõige sombusem Pärnus (26 tundi). Jaanuaris oli viis päeva, kus päikest ei paistnud ühegi seirejaama andmetel.
Vaata ka kuukokkuvõtte videot:
0,0 / 0 voters
Hinnangud puuduvad. Ole esimene hindaja!