Keskkonnaagentuuri üheks oluliseks ülesandeks on tagada inimestele kõrge kvaliteediga ja täpne ilmaprognoos ning varajased hoiatused. Selle tagamiseks on vaja võimalikult palju kvaliteetseid andmeid, kogu seiresüsteem aga koosneb erinevatest tehnoloogiatest, mis üksteist täiendavad.
Olulist sisendit vaatlusandmete kogumise, lühiennustuste ja pikemate prognooside koostamiseks annavad ilmaradarid. Radariandmete üha suurem integreerimine mudelprognoosidesse ja järjest pikenevad aegread võimaldavad tõsta veelgi ennustuste täpsust ning kasutada radariandmeid sademete klimatoloogias.
Praegu on Eestis kasutusel kaks ilmaradarit, mis asuvad Harkus (ehitusaasta 2009) ja Sürgaveres (ehitusaasta 2008). Nende maksimaalne mõõteala katab küll kogu Eesti, kuid kaugemate piirkondade andmete kvaliteet on siiski madalam.
Sademed on ajas ja ruumis kõige ebaühtlasema jaotusega meteoroloogiline element. Ajalooliselt on sademeid mõõdetud maapealsete sadememõõtjatega. Eestis on kõrge kvaliteediga sademeid mõõtvaid ametlikke meteoroloogiajaamasid suurusjärgus 40 (aastate lõikes on arv muutunud), seega umbes üks jaam 1000 km2 kohta. Selliselt mõõdetud sademete kogused ei ole ruumis esinduslikud, eriti just lühiajaliste ja tugevate sadude arvestuses, mille mõju samas on väga suur.
Üheks ohtlikumaks ja järjest enam kahju toovaks nähtuseks on suvised äikesetormid koos rahe, tugeva tuule ja üleujutusi põhjustava vihmaga. Taoliste tormide tüüpiline ulatus Eestis on 20–30 km2, mis tähendab, et valdav osa suviseid tugevaid sadusid jääb maapealsetel jaamadel nägemata. Näiteks Saksamaal, kus on seitse korda tihedam maapealsete jaamade võrgustik (ca üks jaam 150 km2 kohta), on näidatud, et lühiajalised tugevad sajud (üle 25 mm 1 h jooksul) satuvad jaamast üle minema ainult 17% juhtudest. See tähendab, et 83% tugevatest sadudest läheb jaamadest mööda, Eesti puhul tõenäoliselt veelgi rohkem, arvestades meie hõredamat jaamade võrgustikku. Teisalt on aga jaamadest saadavad maapealsed mõõtmised asendamatud radariandmete valideerimiseks.
Radariandmed koos äikesedetektoriga registreeritud välgulöökidega.
Üks olulisemaid operatiivtöö eesmärke ongi tuvastada ja ennustada paduvihmade, tugevate äikesetormide ja rahesadude liikumist. Radar võimaldab tuvastada äikesetormi juba selle tekkefaasis, enne kui äikesedetektor välgulööke registreerib. Samuti saab jälgida tormi tugevnemist ja nõrgenemist. Purustavate raheteradega rahesajud nagu oli 2023. aastal Saaremaal Sõrve poolsaarel, hakkavad tõenäoliselt tulevikus Eestis sagenema. Täpsemad radariandmed aitaksid taoliste tormide trajektoore täpsemini ja varem hinnata, võimaldades tormi teele jäävatel inimestel varem reageerida ja nii oma vara paremini kaitsta.
Lisaks reaalajas ilmaradari andmete kasutusele on neid võimalik kasutada ka klimatoloogilistes rakendustes. Tänu nendele andmetele on võimalik luua üksikasjalikumaid analüüse ja seeläbi ka täpsemaid tuleviku kliimaprojektsioone, eriti mis puudutavad väiksemal skaalal toimuvaid protsesse. Radarite kasutuselevõtt on oluliselt tõstnud arusaama tormide tekkeprotsessidest ja nende esinemisest ruumis ning ajas.
Radariandmete kasutajaskond on suur. Kõigil on võimalik vaadata möödunud kolme tunni radarimõõtmise tulemusi ja järgmise 1,5 tunni lühiennustust Keskkonnaagentuuri veebilehelt www.ilmateenistus.ee. Huvi andmete vastu on suur – radarilehe külastuste arv on viimastel aastatel ulatunud keskmiselt 2–3 miljonini (sh korduvad külastused). Kõige aktiivsemalt kasutatakse radariandmeid suviste tormide ajal, siis on päevaste külastuste arv ulatunud 65 000-ni. Lisaks tavakasutajatele on radariandmetel oluline roll transpordisektoris (sh lennundus, maismaatransport, merendus), energeetikas, põllumajanduses ja muudes valdkondades.
Lisaks eelnevatele kasutusvaldkondadele on Keskkonnaagentuuris hetkel käimas projekt tuleohukaardi uuendamiseks, kus ka radariandmed ühe sisendina kasutusse võetakse. Seni on tuleohukaart Eestis põhinenud maapealsete sademejaamade andmetel ja selle ruumiline lahutusvõime ning täpsus on selle tõttu olnud väga piiratud. Uus lahendus võimaldab tõsta tuleohukaardi täpsust üle-eestiliselt.
Keskkonnaagentuuril on kavas SEME3 projektist uuendada Harku radar ning paigaldada Saaremaale kolmas ilmaradar. Selle tulemusena saaks olema kvaliteetsete andmetega kaetud 80% Eesti maismaast. Lähitulevikus on plaanis paigaldada ilmaradarid ka Kirde- ja Kagu-Eestisse. Radarivõrgu investeeringud aitavad tagada senisest veel kiiremad ja täpsemad hoiatused ekstreemsete ilmanähtuste korral, kaitstes seeläbi inimeste vara ja tervist.
Autorid: Keskkonnaagentuuri radarmeteoroloogia peaspetsialistid Jorma Rahu ja Tanel Voormansik
0,0 / 0 voters
Hinnangud puuduvad. Ole esimene hindaja!