Veebruari ilmaülevaade

Veebruar algas üle Eesti õrnade miinuskraadidega. Seevastu kuu keskpaigaks langes õhutemperatuur tublisti miinuspoolele, kaanetades aeglasema vooluga veekogud ning tekitades jõgedesse lobjakaummistusi. Tartlastele jääb tänavune veebruar meelde Emajõe ootamatult kõrge veetaseme poolest. 18. veebruaril keskpäeval ületas Emajõe veetase kriitilist piiri mitte rohkete sadude, vaid jõkke tekkinud lobjakaummistuse tõttu.

Päev enne Eesti Vabariigi aastapäeva pöördus ilm sulaks. Õhutemperatuurid ulatusid pidustuste järel 25. veebruaril isegi kuni +6,8 kraadini Võrus. Kõige külmem oli 20. veebruaril kui külmapealinnas Jõgeval langes minimaalne õhutemperatuur -19,9 kraadini. Veebruari keskmine õhutemperatuur oli -2,6 kraadi, mis on paljuaastasest keskmisest 1,2 kraadi soojem.

Sademeid esines veebruaris normist oluliselt vähem ning kuivuselt on kuu pikas andmereas 12. kohal. Eesti keskmine sademete hulk oli 14 mm (norm 39 mm). Kõige sajusemateks paikadeks kujunesid Mustvee, Jõhvi ja Ristna. Kõige kuivem piirkond oli Edela-Eesti. Sadas nii lund, lörtsi, vihma kui ka jäävihma. Kui eelmisel aastal algas jõgedel kevadine suurvesi just Vabariigi aastapäeva ajal esinenud sulast, siis seekordne sula möödus vihmata, mistõttu jõgede veetaseme tõstmiseks ei lisandunud piisavalt vett. Kuu lõpus olid jõgede veetasemed valdavalt pikaajalise keskmise lähedal või alla selle. Läänepoolsemad jõed pöördusid kuu viimastel päevadel õrnale sulajärgsele tõusule.

Veebruari esimesel poolel olid lumeta Lääne-Eesti saared ja rannikualad. Kuu keskpaigast alates oli lund juba kõikjal, maksimaalseks lume paksuseks mõõdeti 16. veebruaril Lääne-Virumaal Tudul 34 cm. Kuu viimaseks päevaks olid lumerohkemateks piirkondadeks jäänud Kirde- ja Kagu-Eesti, kus lumikatte paksus ulatus näiteks Väike-Maarjas 13 cm ja Tuulemäel 10 cm-ni. Lääne-Eestis ja saartel olid plusskraadid oma töö teinud ning kuu jooksul sadanud lumi oli neis paigus sulanud. Sula mõju paistis ainsana välja saarte vesikonna jõgedes, kus lumesula ja plusskraadide toel esines märgatav veetaseme tõus. Mandri-Eesti jõgedes oli jääd  kuu lõpus veel omajagu. Valdavalt esines mittetäielikku jääkatet ja kallasjääd.

Päike näitas end kuu teisel poolel rohkem kui esimesel. Kuu kokkuvõttes oli Ida-Eestis päikest normist enam, Lääne-Eestis normist vähem. Kõige päikeselisem koht oli Võru ja kõige vähem näitas päike end Ristnas.

Kolm talvekuud on möödas, lumi sulamas ja linnud laulmas. Veebruaris seekord kevadist suurvett ei esinenud, kuid üldjoontes oli tänavune veebruar ilma osas eelmise aasta küünlakuuga sarnane. Saabuvad kevadkuud näitavad, mis mahus seekordne kevadine suurvesi tuleb või kas üldse enam tuleb? Näis. Ilusat kevadet!

Autor: Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Sandra Loo

Veebruar oli maailmas soojuselt kolmas, maakera jääkatte ulatus oli erakordselt madal, loe lähemalt Keskkonnaagentuuri veebilehelt.