Alumiste pilvede hulka kuuluvad kihtrünkpilved ja kihtpilved.

Halli või tumehalli värvusega ning võrdlemisi tihedad pilved. Katavad taeva ühtlase kihina, päike ja kuu reeglina läbi ei paista. 

Kihtrünkpilved – Stratocumulus (Sc)

Stratocumulus on kõige levinum pilvede põhiliik Eestis, mille aluse kõrgus on tavaliselt 0,3 –1,5 km. Kihtrünkpilved koosnevad suurtest pilvetükkidest ja -laamadest, mis liitudes moodustavad kihi. Esinevad ka pikkade kitsaste vallide või triipudena, mille vahelt on näha taevast.

Kihtrünkpilved võivad anda lühiajalist nõrka vihma või lund. Kui Sc alumine piir on madalal, võib esineda uduvihma. Päike ja kuu võivad paista läbi õhukeste pilveservade või pilvede vahede. Optilistest nähtustest võib õhukestes kihtrünkpilvedes jälgida pärga ehk tara, harva ka irisatsiooni.

Alaliigid:

• Stratocumulus stratiformis (Sc str) – kõige tavalisem alaliik, suurtest pilveelementidest koosnevad ulatuslikud pilvekihid.
• Stratocumulus lenticularis (Sc len) – läätse e. sigarikujulised. Esinevad sagedamini  mägede tuulealustel nõlvadel.
• Stratocumulus castellanus (Sc cas) – tornikujulised äikese-eelsed pilved, millest võivad areneda võimsad rünkpilved (Cumulus congestus) või isegi rünksajupilved (Cumulonimbus).
• Stratocumulus floccus (Sc flo) – tupsulised kihtrünkpilved.
• Stratocumulus volutus (Sc vol) – torukujuline pilvemass, sageli ümber horisontaaltelje pöörlev.

Pilvevormid:

• Stratocumulus undulatus (Sc un) – lainelised kihtrünkpilved.
• Stratocumulus translucidus (Sc tr) – läbipaistvad kihtrünkpilved.
• Stratocumulus perlucidus (Sc pe) – pilvekiht, mille elementide vahelt paistavad päike, kuu või selge taevas.
• Stratocumulus opacus (Sc op) – läbipaistmatud tumehallid pilved.
• Stratocumulus duplicatus (Sc du) – mitmekihilised kihtrünkpilved.
• Stratocumulus radiatus (Sc ra) – ridadena joonduvad kihtrünkpilved.
• Stratocumulus lacunosus (Sc la) – augulised kihtrünkpilved.
• Stratocumulus cumulogenitus diurnalis (Sc cugen diur) – päevased kihtrünkpilved. Tekivad tavaliselt pärastlõunal rünkpilvede (Cu med või Cu con) laialivalgumisel inversioonikihi all (vene koolkond).
• Stratocumulus cumulogenitus vesperalis (Sc cugen vesp) – ebamäärase kujuga kihtrünkpilved. Tekivad õhtul konvektsioonipilvede laialivalgumise tagajärjel, kui tõusvad õhuvoolud nõrgenevad. Sageli värvib loojuv päike nad punaseks, oranžiks, kollaseks (vene koolkond).

Erikujud:

• Stratocumulus virga (Sc vir) – sajujoontega kihtrünkpilved.
• Stratocumulus mamma (Sc mam) – mullilised kihtrünkpilved.
• Stratocumulus praecipitatio (Sc pra) – sajused kihtrünkpilved.
• Stratocumulus fluctus (Sc flu) – lainelise ülaosaga pilved.
• Stratocumulus asperitas (Sc as) – kaootilis-lainelised pilved.
• Stratocumulus cavum (Sc cav) – auguga pilvekiht.

Kihtrünkpilved moodustuvad ühe ja sama õhumassi sees:

• õhu lainelise liikumise tagajärjel inversioonikihi all (alla 2 km);
• rünkpilvede ja rünksajupilvede laialivalgumisel tõusvate õhuvoolude nõrgenemise tulemusel.

Kihtpilved – Stratus (St)

Tavaliselt hall ühtlane udutaoline lainelise ehitusega pilvekiht, vahel ka rebitud pilvetükid (St fr). Aluse kõrgus tavaliselt 100 – 600 m, vahel sulavad ühte maapealse uduga. Päike ja kuu reeglina läbi ei paista, kuid läbi õhukese või rebenenud pilveloori on päike eristatav. Kihtpilvest sajab uduvihma või lumeteri, võib sadada ka nõrka lund ja vihma (St-ga varjatud kõrgemalasuvatest pilvedest).

Alaliigid:

• Stratus nebulosus (St neb) – udutaoline ühtlane hall või kollakas-hall pilvekiht, mis võib olla nii madal, et peidab endasse kõrghoonete ülemised osad.
• Stratus fractus (St fra) – helehallid rebenenud pilvetükid, tekivad St lagunemisel või tõusva udu laialivalgumisel.

Vormid:

• Stratus opacus (St op) – läbipaistmatud kihtpilved;
• Stratus translucidus (St tr) – läbipaistvad kihtpilved;
• Stratus undulatus (St un) – harva esinev lainelise ehitusega pilvekiht.

Erikujud:

• Stratus praecipitatio (St pra) – sajused kihtpilved.
• Stratus fluctus (St flu) – lainelise ülaosaga kihtpilved.

Enamik pilte pärineb ilm.ee korraldatud pilvepiltide konkursi “Pilvejaht” osavõtjatelt.