Keskmised pilved koosnevad enamasti allajahtunud veepiiskade segust jääkristallide ja lumekübemetega. Optilistest nähtustest võivad õhukeste pilvede korral esineda tarad. Keskkihi pilvedest päike läbi ei paista või paistab tuhmilt.
Kõrgrünkpilved on värvilt valged, hallid või sinakad, kujult vöödid, vallid, tükid või tombud. Erinevalt kiudrünkpilvedest põhjustavad varjusid.
Sadu nad tavaliselt ei anna, kuid vahel võib siiski langeda peenikesi vihmapiisku või üksikuid lumehelbeid. Optilistest nähetest on kõrgrünkpilvedele iseloomulikud tarad ja irisatsioon poolläbipaistvates pilveservades.
Kõrgrünkpilved tekivad õhu lainelise liikumise tagajärjel kõrgel asuva inversiooni piiril, enamasti külma ja oklusioonifrondi ees, aga ka võimsate rünkpilvede hajumisel või konvektsiooni tagajärjel kõrgemal kui 2 km.
Alaliigid:
Vormid:
Erikujudest on jälgitavad virga ja mamma.
Ühtlane hall pilvemass, mis katab kogu taeva. Päike ja kuu paistavad nagu läbi mattklaasi või ei paista üldse (varju ei anna). Halonähtusi ei esine, vaid mõnikord võib esineda kahvatu tara?. Kõrgkihtpilved koosnevad tavaliselt jääkristallidest ja väiksematest veepiisakestest. Talvel võivad anda lund. Suvel vihm tavaliselt aurustub enne maapinnale jõudmist, kuid võib anda ka nõrka vihma.
Kõrgkihtpilved moodustuvad sooja õhu jahtumise tagajärjel libisemisel mööda frontaalpinda (soojal frondil, ka 1. liiki külmal frondil ja oklusioonifrondil).
Tihenedes lähevad kõrgkihtpilved vahetult üle laussajupilvedeks.
Alaliigitus puudub.
Erikujud:
Erikujudest on jälgitavad virga, praecipitatio, pannus ja mamma.
Tumehall, vahel kollaka või sinaka varjundiga pilvekiht, millest päike ja kuu läbi ei paista. Saju korral on pilvkate ühtlane, saju vaheaegadel ebaühtlane, kohati isegi laineline. Kihtsajupilved esinevad tavaliselt koos hatakpilvedega (pannus – pilved, mis tekivad sademete aurumise tulemusel pilve all).
Alumise piiri kõrgus keskmistel laiustel maapinnast kuni 3 km (koos hatakpilvedega). Kihtsajupilved loetakse keskmise kihi pilvede hulka, kuid tavaliselt ulatuvad nad ka teistesse kihtidesse.
Sajab lausvihma või lund (vahetevahel ka vaheaegadega), harva jäävihma. Vahel (eriti sügisel), suure õhuniiskuse korral (madal pilv) annab madal pilv ka uduvihma.
Kihtsajupilvedel ei eristata alaliike ega vorme.
Kihtsajupilved tekivad tavaliselt kõrgkihtpilvede tihenemise tagajärjel sooja frondi, aga ka 1. liiki külma frondi ja sooja oklusioonifrondi ees. Ülemineku tinglikuks tunnuseks on laussaju algus. Kihtsajupilved võivad moodustuda ka kihtrünkpilvedest pilveelementide ühinemise tagajärjel.
Enamik pilte pärineb ilm.ee korraldatud pilvepiltide konkursi “Pilvejaht” osavõtjatelt.
0,0 / 0 voters
Hinnangud puuduvad. Ole esimene hindaja!