Ülemiste pilvede hulka kuuluvad kiudpilved, kiudrünkpilved ja kiudkihtpilved

Kiudpilved – Cirrus (Ci)

Kiudpilved on jääkristallidest koosnevad valged õhukesed läbipaistvad pilved. Sademed auruvad suurtel kõrgustel ja maapinnale ei jõua, tekitades vaid sajujooni (virga). Päikese ja kuu ümber on jälgitav halo (tavaliselt katkendlik). Kiudpilved on peene, kiulise ehitusega.

Pärast päikeseloojangut on kiudpilved veel kaua valgustatud, esialgu hõbedase, hiljem kuldse või punaka varjundiga. Kiudpilved tekivad tõusvate õhuvoolude jahtumisel troposfääri ülaosas atmosfäärifrontide piirkonnas (eriti sooja frondi piirkonnas), võivad tekkida ka rünksajupilve lagunemisel selle ülaosast.

Alaliigid:

• Cirrus fibratus (Ci fib) – kiud enamvähem paralleelsed.
• Cirrus uncinus (Ci unc) – komakujulised, halva ilma saabumise tunnuseks.
• Cirrus spissatus (Ci spi) – tihedamad, kiuline ehitus on vähem väljendunud, tekivad tavaliselt rünksajupilvede lagunemisel.
• Cirrus floccus (Ci flo) – sarnanevad puuvillatupsukestele, mis on omavahel ühendatud kiudude, niitidega.
• Cirrus castellanus (Ci cas) – sakkidega kiudpilveread.

Vormid:

• Cirrus vertebratus (Ci ve) – meenutavad kala skeletti.
• Cirrus intortus (Ci in) – kiud korrapäratud, segi aetud.
• Cirrus radiatus (Ci ra) – ridadena joonduvad kiudpilved.
• Cirrus duplicatus (Ci du) – mitmekihilised kiudpilved.

Erikujud:

• Cirrus mamma (Ci mam) – pilvede alumine osa on mulliline.
• Cirrus fluctus (Ci flu) – pilvede ülaosa on laineline (Kelvini-Helmholtzi lained).

Kiudrünkpilved – Cirrocumulus (Cc)

Pilved meenutavad üksikuid valgeid varjudeta pallikesi või topikesi, mis on enamasti rühmitunud.

Esinevad peaaegu alati koos kiud- või kiudkihtpilvedega. Võivad koosneda nii jääkristallidest, tugevasti allajahtunud veepiiskadest kui mõlema segust. 

Sademed maapinnani ei jõua, tekitades vaid nõrku sajujooni. Päike ja kuu paistavad läbi, optilistest nähtustest võib esineda tara ja irisatsiooni. Pilveelementide laius enamasti väiksem kui 1° (ühe sõrme laius).

Alaliigid:

• Cirrocumulus stratiformis (Cc str) – suhteliselt suurtest elementidest pilvekiht.
• Cirrocumulus lenticularis (Cc len) – läätse või sigarikujulised.
• Cirrocumulus floccus (Cc flo) – puuvillatupsukeste sarnased.
• Cirrocumulus castellanus (Cc cas) – ridadena laiuvad kühmulise ülaosaga topikesed.

Vormid:

• Cirrocumulus undulatus (Cc un) – meenutavad väikeseid laineid või virvendust.
• Cirrocumulus lacunosus (Cc la) – augulise struktuuriga pilvekiht.

Erikujud:

• Cirrocumulus virga (Cc vir) – sajujoontega kiudrünkpilved.
• Cirrocumulus mamma (Cc mam) – mullilised kiudrünkpilved.
• Cirrocumulus cavum (Cc cav) – auguga kiudrünkpilved.

Kiudkihtpilved – Cirrostratus (Cs)

Õhuke valge loor, mis reeglina katab kogu taeva ja millest päike ja kuu paistavad läbi. Valguskiirte murdumise ja peegeldumise tagajärjel pilve jääkristallidelt tekivad päikese ja kuu ümber halonähtused. Vahel on pilveloor nii õhuke, et vaid halonähtused näitavad nende olemasolu. Tihenedes lähevad kiudpilved üle kõrgkihtpilvedeks. Sademed maapinnale ei jõua, aga väga madalatel temperatuuridel võivad anda nõrka lund või jäänõelu.

Kiudkihtpilved tekivad õhu adiabaatilise jahtumise tagajärjel frontaaltsoonis. Eriti iseloomulikud on sooja frondi pilvede süsteemile, aga võivad esineda ka oklusioonifrondi ja teiste frontide üleminekul.

Alaliigid:

• Cirrostratus fibratus (Cs fib) – kiulise ehitusega valge loor.
• Cirrostratus nebulosus (Cs neb) – udusarnane hõre loor, mis võib olla nii õhuke, et avastada saab vaid halo esinemisel.

Vormid:

• Cirrostratus duplicatus (Cs du) – mitmekihilised kiudkihtpilved.
• Cirrostratus undulatus (Cs un) – lainelised kiudkihtpilved.

Erikujusid ei esine.

Enamik pilte pärineb ilm.ee korraldatud pilvepiltide konkursi “Pilvejaht” osavõtjatelt.