Mait Sepp, Jaak Jaagus Tartu Ülikooli geograafia osakond
Kliimamuutusi võib kirjelda erinevalt. Üldiselt kujutatakse kliimamuutusi kui teatavaid lühema- ja pikemaajalisi kõikumisi, mille tõusu- ja langusfaasides võib leida lineaarseid trende. Faaside üleminekud toimuvad sageli järsku, hüppeliselt. Sellistel juhtudel saame rääkida režiiminihetest. Ettekandes käsitletakse režiiminihkeid atmosfääri üldises tsirkulatsioonis ja nende nihete mõju Eesti ilmastikule. Lühidalt tutvustatakse Washingtoni Ülikoolis S. Rodionovi poolt välja töötatud režiiminihete leidmise meetodit (STARS).
Mainitud meetodit on rakendatud COST 733 “Harmonisation and applications of weather type classifications for European regions” poolt välja töötatud 73 atmosfääri tsirkulatsiooni klassifikatsiooni aegridade peal. Nende klassifikatsioonide tsirkulatsioonitüüpide analüüs näitab, et Läänemere piirkonnas on režiiminihe toimunud 1989. aastal. Eriti selgelt tuleb see nihe välja talvel. Režiiminihe ilmneb erinevate klassifikatsioonide suhteliselt sarnastes tsirkulatsioonitüüpides, mille alusel saab väita, et 1980-ndate lõpust suurenes selliste tüüpide esinemissagedus, mis seostuvad intensiivse läänevooga. Vähenenud on aga kõrgrõhkkondade domineerimise ja Eestist lõunast mööduvate tsüklonitega seotud tüüpide esinemissagedus.
Muutused atmosfääri tsirkulatsioonis kajastuvad selgelt režiiminihkena ka Eesti õhutemperatuuri andmetes. Sademete režiim on oma olemuselt heterogeensem ja tsirkulatsioonioludega raskemini ühildatav, kuid 20. sajandi II poolel on talviste sademete hulk suurenenud.
Ettekande presentatsioon (1,9 MB)
0,0 / 0 voters
Hinnangud puuduvad. Ole esimene hindaja!