Liigniiskusest ja põuast viimasel 10 aastal ja kahjustustest Eestimaa põldudel

• Avaleht
• 
• Ilmatarkus
• 
• Meteoroloogiapäevad
• 
• 2011: Kliima ja vesi
• 
• Liigniiskusest ja põuast viimasel 10 aastal ja kahjustustest Eestimaa põldudel

Helle-Mare Raudsepp, ELUS Ilmahuvikeskus
Laine Keppart, Jõgeva Sordiaretuse Instituut

Viimase 10 aasta (2001-2010) seas oli kaks kuuma ja väga põuast ning viis kõrge temperatuuri ja lokaalsete põuakahjustustega suve. 2002. ja 2006. aastal tegi kuivus liiga peaaegu kogu Eestimaal, registreeriti rekordiliselt nappe sajuhulki vaatlusridadesse, vili jäi põldudel kiduraks ja andis vähe saaki, kohati ikaldus. 2002. a ei tärganud kuivuse tõttu laiguti osa külve. Piirkonniti on esinenud põuda viimasel kümnendil 2005. a juulis Kagu-Eestis, 2007. a juuni esimesel poolel Edela-Eestis ja paiguti Kesk-Eestis, 2008. a mai lõpus – juuni alguses Loode-Eestis ja Lääne-Eesti saartel, 2009. a mai lõpus – juuni alguses Lõuna-Eestis ja kohati Põhja-Eestis, 2010.a juulis Kirde-Eestis. Viimase 10 aasta jooksul on mõõdetud kõige väiksemateks kuu sademete summadeks mais 1 mm, juunis 4 mm, juulis 6 mm ja august jäi 2002 aastal mitmes kohas üldse vihmata.

Liigniiskust ja üleujutusi on viimase 10 aasta jooksul olnud piirkonniti paljudel aastatel. Rohked sajud ja põldude üleujutused esinesid 2003. a augustis Kirde-Eestis, 2004. a juunis paiguti Ida-Eestis ja juulis Loode-Eestis, eriti Tallinna ümbruses, 2010. a juulis Edela-Eestis, 2001. a juunis kohati Põhja- ja Kirde-Eestis, Peipsi ääres. Koristusperiood oli väga sajune enamuses Eestis 2008. a, Lääne-Eestis 2005. a, kohati Pärnu- ja Raplamaal 2009. a. Tugevad sajud on kahjustanud külve, põhjustanud mulla ärakannet koos seemnetega ja vähejuurdunud taimedega, tekitanud tugeva mullakooriku tärkamisperioodil, põhjustanud kartuli ja köögiviljade mädanemist, teraviljade, heintaimede ulatuslikku lamandumist, valminud terade kasvamaminekut enne koristust, saagi kvaliteedi langust. Sajustel koristusperioodidel püsisid põllud pehmed ja osa saaki jäigi koristamata. Suurimateks ööpäevasteks sajuhulkadeks on mõõdetud viimasel kümnendil mais 49, juunis 66, juulis 97, augustis 131 mm. Kuu suurimateks sajuhulkadeks oli mais 150 mm, juunis 213 mm, juulis 288 ja augustis 267 mm.