Kui leidsid raadiosondi

Kui sul oli õnne leida raadiosond, siis palun:

• võta raadiosond ja kui on, siis ka nöör ja palli jäänused endaga kaasa;
• eemalda sondist patareid. Sondi võib viia elektroonikajäätmete kogumiskohta või visata olmeprügi hulka. Palli koos nööriga võib samuti olmejäätmetesse panna. Kui suudad leitud materjalidele mingil moel uue elu anda, on seegi tervitatav;
• anna oma leiust teada kas aadressil [email protected] või telefonil 666 0901. Kui teame sondi seerianumbrit, siis saame vastutasuks öelda, millal see lendu läks, kui kõrgele lendas ning mida välja mõõtis.

Raadiosondi vaatlusteks nimetatakse meteoroloogiliste elementide mõõtmisi ülemistes õhukihtides.

Ülemistes õhukihtides mõõdetakse õhurõhku, -temperatuuri ja -niiskust ning tuule suunda ja kiirust. Temperatuuri- ja veeauruväljade vertikaalsete struktuuride täpsed mõõtmised troposfääris on äärmiselt olulised ilmaprognooside koostamisel.

Mõõtmised näitavad pilvede vertikaalset struktuuri ja (udu)kihte. Temperatuuri ja veeauru väljade vertikaalsed struktuurid määravad atmosfääri stabiilsuse ja hiljem prognoositavate pilvede hulga ning tüübi.

Raadiosond võib olla kinnitatud tõusva õhupalli külge või kukutatakse see lennuki/raketi pealt alla. Sondi lend võib kesta kuni kaks tundi. Selle aja jooksul tõuseb ta rohkem kui 35 km kõrgusele ning kandub rohkem kui 300 km kaugusele kohast, kust see välja lasti. Kui raadiosond siseneb tugeva jugavoolu alasse, võib tema horisontaalse liikumise kiirus kasvada kuni 400 km/h. Kui õhupall on maksimaalselt paisunud ja puruneb, siis osadel mudelitel on väike langevari, mis aeglustab raadiosondi laskumist, et minimeerida ohtu inimeste elule ja varale.

Andmeid salvestavate või edastavate andurite kandmiseks ülemistesse õhukihtidesse kasutatakse tavaliselt ulatuslikku tüüpi ja keraja kujuga palle. Neid nimetatakse raadiosondi- või sondeerimispalliks. Nad on piisava suuruse ja kvaliteediga, et kanda vajalikku raskust (200 g kuni 1 kg) kuni 35 km kõrgusele.

Raadiosond töötab sagedustel 400,15-406 ja 1668,4-1700 MHz. Sond sisaldab erinevaid andureid temperatuuri, õhuniiskuse ja õhurõhu mõõtmiseks. Tuuleandmete saamiseks arvutatakse signaali väljasaatmise ja tagasijõudmise aja vahe järgi sondi horisontaalne liikumine.

Raadiosondi vaatlusi tehakse enam kui 800-s punktis üle maailma, sealhulgas ka Tallinn-Harku aeroloogiajaamas.

Alates 8. märtsist 2020 töötab Tallinn-Harku aeroloogiajaamas täisautomaatne raadiosondijaam. Raadiosondide väljasaatmise protsess on täielikult automatiseeritud, mis võimaldab varasemast mitmeid kordi tihedamat andmesidet, analüüsi ja seeläbi ka täpsemat ilmaprognoosi koostada.