Sõnastik |Keskkonnaagentuur

Aktinomeetria: Aktinomeetria on meteoroloogia haruteadus, mis käsitleb Päikese, aluspinna ja atmosfääri kiirgust. Aktinomeetria tegeleb erinevate kiirgusliikide vootiheduste ja kiirgusenergia hulkade mõõtmisega ning mitmesugustes keskkondades (atmosfäär, taimestik, veekogud jt.) kiirguslevi, s.h. kiirguse hajumise ja neeldumise seaduspärasuste uurimisega. - Actinometry, radiometry
Akustiline kiirusmõõtur: Doppleri efektil põhinev seade vee voolukiiruse mõõtmiseks voolavas vees leiduvailt kübemeilt peegeldunud ultraheliimpulsside kaudu. - Акустический измеритель скорости течения
Auramisudu: Mere (järve, jõe) auramine – vahel küllaltki tihe udu mere, järve või jõe kohal. Põhjuseks on siin vee auramine soojemalt veepinnalt külmemasse õhku. Õhk veekogu kohal küllastub veeauruga ning üleliigne aur tiheneb uduks. Sellised udud esinevad tavaliselt hilissügisel. Talvel esineb neid kinnikülmumata veekogudel. Tugeva tuule puhul võib kanduda maismaa kohale mitte kaugele veekogust.
Aurumisanum: Riist, mille abil määratakse veepinnalt auruva vee hulka veetaseme alanemise järgi silindrilises anumas. - Испаритель
BK77 ehk Kroonlinna null: Balti 1977. aasta kõrgussüsteem ehk rahvakeeli Kroonlinna null oli Eesti kõrgussüsteemi aluseks kuni 31. detsembrini 2017. Selle kõrgussüsteemi lähtenivoo on määratletud Kroonlinna merevaatlusjaamas mõõdetud keskmise veetasemega aastatel 1825–1840.
ECMWF: ECMWF (European Centre for Medium-Range Weather Forecasts ) ehk Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus on 1975. a loodud sõltumatu valitsustevaheline organisatsioon, mille põhiülesandeks on ülemaailmse operatiivse mudelilmaennustuse koostamine kuni 15 päevaks ning selle jagamine liikmesriikidele. Lisaks tegeletakse aktiivselt mudeliteemalise arendustöö ja liikmesriikide spetsialistide koolitamisega. ECMWF kasutab oma töös ühte suurimat ja võimsamat superarvutite kompleksi Euroopas ning haldab maailma suurimat mudelennustuste andmete arhiivi. Eesti on alates 2005. a olnud ECMWFi koopereerunud liige ning alates 1. detsembrist 2020 täisliige. Täisliikmelisusega on Eestil võimalus kasutada ECMWFi arvutustressursse, eelkõige just ilma, kliima ja keskkonna modelleerimisega seotud arendustöödeks ja testimisteks.
EH2000 ehk Amsterdami null: Euroopa vertikaalne referentssüsteem (EVRS), mille kõrgusi tähistatakse Eestis lühendiga EH2000. Kõnekeeli nimetatakse Euroopa kõrgussüsteemi lähtenivood Amsterdami nulliks. Euroopa kõrgussüsteemi lähtenivoo on arvestatud veetaseme keskmise väärtusega, mis mõõdeti Amsterdamis ajavahemikul 1. september 1683 kuni 1. september 1684. Aastast 2018 arvestatakse Eestis sarnaselt teiste Euroopa riikidega absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi suhtes (Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eestis loobuti.) Uuele kõrgussüsteemile üleminekust loe lähemalt Maa-ameti veebilehelt https://maaamet.ee/ruumiandmed-ja-kaardid/geodeesia/euroopa-korgussusteem
Frondi udu: Sooja frondi piirkonnas langeb laussademeid. Vihmapiiskadelt toimuva aurumise tagajärjel võib õhuniiskus märgatavalt suureneda. Õhurõhu langus frondi piirkonnas kutsub esile õhu adiabaatilise jahtumise, mis omakorda tingib kondensatsiooni ja udu.
Glooria, Brockeni viirastus: Glooria on optiliste nähtuste kompleks, mis on nähtav, kui objekti vari on projitseeritud päikese vastas asuvatele pilvedele või uduseinale. Objekti ümber tekivad valguse difraktsiooni tagajärjel värvilised rõngad. Nähtus on nime saanud Harzi mäestiku kõrgeima tipu Brockeni järgi, mis on uduvinesse ja uttu mähkunud kuni 300 päeva aastas ja kus „viirastust” võib sageli näha.
Hall: Valge kristalliline sade, mis tekib õhus oleva veeauru depositsiooni tagajärjel kui öösel aluspinna (maapind, taimkate) temperatuur langeb alla 0°C. Hall tekib tuulevaikuse või nõrga tuulega väikese pilvisuse korral. Halla rohke sadestus võib olla rohul, põõsaste ja puude lehtedel, katustel. Halla moodustub sageli ka lumepinnale. - Hoarfrost, иней
Halo: Haloks kutsutakse mitmesuguseid jääkristallidega seotud valgusnähtusi – rõngaid, ringe, sambaid. Kitsamas mõttes tähendab halo rõngast päikese või kuu ümber. Harilikult on halo läbimõõt 22° (väike halo), harvem 46° (suur halo). Halod tekivad valguskiirte peegeldumisel või murdumisel pilvede jääkristallides. Kui kristalle on vähe, tekib kahvatu halo. Halo sisemine äär on sinikas, väline rohekas või punakas. Kõige sagedamini esineb halosid kevadel ja suvel. Halonähtuste kaudu on võimalik kindlaks teha väga õhukeste kiudpilvede või kiudkihtpilvede olemasolu, mida silmaga ei ole märgata. Halod ilmuvad tavaliselt madalrõhkkondade eel ja on seega üheks ilmade muutumise ennustajaks.
Helkivad ööpilved: Helkivad ööpilved on hõbehallid või valkjad, vahel ka kuldsed pilved, mis on nähtavad 50 – 70° põhja- ja lõunalaiusel suvel kesköö paiku. Pilved asuvad 75 – 85 km kõrgusel ja on nähtavad, kui allpool horisonti asuv päike neid valgustab. Pilved koosnevad väikestest jääkristallikestest, mis võivad tekkida otse veeaurust või veeauru tahkumisest tolmukübemetele. Veeaur satub stratosfääri ja sealt edasi mesosfääri troopikavööndi troposfäärist äikesepilvede toel kerkiva õhuvooluga. Osa veeauru tekib keemiliste protsesside tulemusena.
HIRLAM: HIRLAM on paljude Euroopa riikide ühine teadus-arendusprojekt, mille eesmärgiks on kõrglahutusliku ja -kvaliteetse ilmaennustustarkvara loomine, arendamine ja kasutamine osavõtjamaade ilmateenistuste kaudu nende riikide ja rahvaste hüvanguks. Rohkem HIRLAMist vt http://hirlam.org/ Eesti on HIRLAM Konsortsiumi täisliige aastast 2007. See on toonud kaasa omapoolse kohustuse osaleda HIRLAM teadus-arendustegevuses. Eestis toimub HIRLAM arendustegevus Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi atmosfäärilabori ja Keskkonnaagentuuri Prognoosmudelite osakonna koostöös.
HIROMB: HIROMB on Läänemeremaade ühine teadus-arendusprojekt, mis on saanud alguse 1995. aastal Rootsis. Selle eesmärgiks on Läänemere veeolude parem prognoosimine. Eestis toimub HIROMBi arendustegevus TTÜ Meresüsteemide Instituudi ja Keskkonnaagentuuri mudelprognooside osakonna koostöös. HIROMB mudeli võrgusammu pikkus on 0,5x0,5 meremiili.
Hooglumi: Lumesadu, mis algab ja lõpeb järsku, ka intensiivsus muutub järsult. Hooglumi sajab rünksajupilvedest (Cb). Pilvede hulk on muutlik. Õhutemperatuur on alla 0°C. - Snow shower
Hoogvihm: Vedelad sademed, mis algavad ja lõpevad järsku. Hoogsadu kestab tavaliselt lühikest aega. Saju intensiivsus on muutlik, kuid üldiselt suur. Esineb võrdlemisi piiratud maa-alal. Sajab rünksajupilvedest (Cb). Võib kaasneda äike, rahe. Hoogvihma piisad on tavaliselt lausvihma piiskadest suuremad. Sademete hulk on üldjuhul suur. - Shower
Hüdrograaf: Hüdroloogilise näitaja (peamiselt veetaseme või vooluhulga) ajalist kulgu kirjeldav kõver. - Hydrograph, гидрограф
Hüdrograafiline võrk, veekoguvõrk: Mingil maa-alal paiknevate veekogude kogum. - Гидрографическая сеть
Hüdroloogia: Teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, vee omadusi ja levikut, seoseid keskkonnaga (kaasaarvatud elusolendid). - Гидрология
Hüdroloogiline aasta, veeaasta: Veebilansiaasta, mis algab ajal, mil valgala veevaru on kõige väiksem (Eestis loetakse selleks 1. novembrit). – Гидрологический год
Hüdromeetria: Hüdroloogia haru, mis tegeleb veekogusid iseloomustavate suuruste mõõtmise ja registreerimisega. – Гидрометрия
Hüdromeetriajaam, veemõõtejaam: Koht, kus süstemaatiliselt mõõdetakse jõe, järve, veehoidla või muu pinnaveekogu veetaset, vooluhulka, vee temperatuuri ning muid füüsikalisi ja keemilisi näitajaid, jäänähtusi jms. - Гидрометрическая станция
Irisatsioon: Irisatsioon (kreeka sõnast vikerkaar) on pilvede õhukeste servade sillerdamine (küütlemine). Jälgitav kõrgrünk- ja kiudrünkpilvede õhukestes servades päikesevalguse difraktsiooni tagajärjel ühesuguse suurusega veepiisakestelt.
Juga: Järsk vee langus jõesängi astangult. - Водопад
Jäide: On jääkiht, mis tekib esemetele allajahtunud vihma-, uduvihma- või udupiiskade külmumise tagajärjel. Jäide tekib ka siis kui vihma-, uduvihma- või udupiisad puutuvad kokku külmunud pindadega, mille temperatuur on 0° C või madalam. Jäitekiht võib olla tuhm või klaasjalt läbipaistev ning ta tekib esemete tuulepoolsele küljele. Mõnikord on jääkihi paksus mitu sentimeetrit, kutsudes esile mitmesuguseid kahjustusi nagu puuokste murdumine, elektri- ja sideliinide katkemine, postide purunemine jne. - Glaze, гололед
Jääkate, jääkaas: Veekogusid talviti kattev liikumatu, sileda või rüsipinnaga jää. - Ледяной покров
Jääkruubid: Sademed, mis kujutavad läbipaistmatu südamega ümmargusi või ebakorrapärase kujuga läbipaistvaid jääterakesi diameetriga kuni 3 mm. Jääkruubid on küllalt tugevad, nende purustamiseks on vaja üsna suurt jõudu. Maaga kokkupuutumisel põrkuvad üles. Jääkruupe sajab rünksajupilvedest (Cb), sageli koos hoogvihmaga kevadel ja sügisel. - Ice pellets, ледяная крупа
Jäälagunemine: Veekogu kevadine vabanemine jääkattest. - Вскрытие (водоёма)
Jääminek: Jää liikumine vooluga kaasa. - Ледоход
Jäänõelad: Sademed väikeste jääkristallide näol, mis esinevad tugeva pakase ajal ja kõige sagedamini pilvitu taeva puhul. Päeval sätendavad päikesepaistel; nende sätendus on näha ka öösel kuuvalguses ja laternate säras. Nad on niivõrd kerged, et hõljuvad õhus. Võivad anda välja ka mõõdetava sademete hulga. – Ice needles, ледяные иглы
Jääteke: Jääkatte moodustumine veekogule. – Ледостав, ледообразование
Jäätuv vihm: Jäätuv vihm on vedelad sademed, mis jäätuvad allajahtunud maapinna ja esemetega kokku puutudes, tekitades jäite ja kiilasjää – freezing rain
Jääudu: Udu, mis koosneb jääkristallidest; tekib väga tugeva külmaga, kui õhu niiskusesisaldus on suur. Eestis täheldatakse harva. - Ice-fog
Jäävihm: Sademed, mis kujutavad peenikesi tugevaid läbipaistvaid jääteri diameetriga 1-3 mm (vihmapiisad satuvad langedes atmosfääri soojast kihist külma, kus nad külmuvad). Kui piiskade külmumine on võrdlemisi nõrk, võib piiskade keskele jääda külmumata vett. Maapinnale kukkudes läheb terake katki ning järele jääb kaks poolikut koorikut. Jäävihm esineb kevadel ja sügisel, harva ka talvel. Jäävihm langeb iseloomuliku sahinaga. Jäävihm on laussadu. - Glazed rain
Kaste: Esineb selge ning võrdlemisi vaikse ilma korral soojal aastaajal, kui tugeva efektiivse kiirguse tõttu maapind jahtub alla kastepunkti. Niiske õhu kokkupuutel selliselt jahtunud pinnaga veeaur kondenseerub sinna piisakestena nn. kastena. Kaste tekib enamasti öösel, vahel ka õhtul taimelehtedele, -vartele jne., samuti maapinnale ja seal olevatele esemetele. Tuul takistab kaste tekkimist, segades alumisi, jahedamaid õhukihte ülemiste, soojemate kihtidega. Mõningatel juhtudel võib kaste esineda uduvine ja udu korral. Tugev kaste võib anda mõõdetavaid sademeid (kuni 0,5 mm). - Dew, роса
Kastepunkt: Kastepunkt (ehk kastepunkti temperatuur) on temperatuur, mille juures algab veeauru küllastumine, kondenseerumine, kaste teke. Udu puhul võrdub kastepunkt õhutemperatuuriga. - Dew point, точка росы
Kelvini-Helmholtzi lainepilved: Harvaesinevad ja raskesti jälgitavad pilved, mis tekivad tuulenihke tingimustes. Pilved on jälgitavad vaid paari minuti jooksul. Erineva suuna ja liikumiskiirusega õhumasside eralduspinnal areneb alati teatav õhulaine. Laineharjal õhuosakeste tõusmisel ja jahtumisel võib küllaldase niiskuse tingimustes tekkida pilv, lainepõhjal aga laskuvas õhuvoolus pilv nõrgeneb või kaob. Antud pilves on vertikaalsed õhupöörised sedavõrd tugevad, et kannavad pilve üle laineharja teisele poole alla. Sellises õhuringluses võib tekkida merelainetele sarnane pilv, mis viitab tugevale turbulentsile pilvede tasapinnal. Pilved on nime saanud šoti füüsiku Kelvini ja saksa füüsiku Helmholtzi nime järgi, kes kirjeldasid esimestena säärast nähtust vedelikes. Pilved on jälgitavad ülemiste või keskmiste pilvede puhul.
Keskmine (voolu)kiirus: Vooluhulga ja vooluristlõike jagatis. - Средняя скорость
Kevad: Kevadtalveks (eelkevad) nimetatakse lume sulamise perioodi. Selle alguseks on päev, millest edasi hakkavad domineerima sulailmad ja lumikatte paksus hakkab vähenema. Kevadtalve keskmine algus jääb tavaliselt veebruari viimasesse kolmandikku.
Varakevad algab pärast lumikatte lõplikku kadumist. Selle jooksul maapind sulab ja soojeneb. Ilmastikus sageneb külmavabade päevade osatähtsus. Varakevad saabub riigi lõunaosas märtsi lõpul ja põhjaosas aprilli alguses.
Klimaatiline kevad algab koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega, s.o siis kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C. Taimekasvuperiood algab Eestis keskmisena aprilli teisel poolel.
Meteoroloogiline (ka kalendriline) kevad algab põhjapoolkeral kokkuleppeliselt 1. märtsil ja lõpeb 31. mail (nii on andmed ja aastaaegade kokkuvõtted omavahel võrreldavad).
Astronoomiline kevad algab põhjapoolkeral kevadisel pööripäeval (20. või 21. märts) ja lõpeb suvisel pööripäeval (20. või 21. juuni).
Kiilasjää: Jääkiht maapinnal. Tekib vedelate sademete – vihma, uduvihma, tihedate udupiiskade, märja lume- aga ka veekihi külmumisel maapinnal. Kiilasjää hulka kuulub ka lumekiht, mis on tihenenud ja libedaks muutunud autotranspordi liikumise tulemusel. Kiilasjää, erinevalt jäitest, esineb ainult maapinnal, kõige sagedamini teedel. - Glazed ice, гололедица
Kristalliline härmatis: Valge sade, mis koosneb peene ehitusega jääkristallidest. Selline härmatis on koheva pitsi taoline, mis raputamisel kergesti maha variseb. Kristalliline härmatis tekib tavaliselt öötundidel selge taeva või õhukeste pilvede ja külma tuulevaikse ilmaga, kui esineb udu või uduvine.Tekib veeauru depositsiooni tagajärjel, kui temperatuur on -11..-25°C. Mõningatel juhtudel võib kristalliline härmatis tekkida udu või uduvineta õhus sisalduva veeauru arvelt. - White frost
Kõrgrõhuala, -lohk: Kõrgrõhuala ehk antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja langeb perifeeria suunas. Antitsükloni väljasopistunud osa nimetatakse kõrgrõhuharjaks. Harja läbiva telje ees rõhk tõuseb, taga langeb. Põhjapoolkeral toimub õhu liikumine antitsüklonis kellaosuti liikumise suunas antitsükloni keskmest väljapoole, lõunapoolkeral aga vastu kellaosuti liikumise suunda keskmest väljapoole.
Lauslumi: Tahked sademed, mis langevad maapinnale lumekristallidena või räitsakatena, kui õhutemperatuur on alla 0°C. Tavaliselt sajab kihtsajupilvedest (Ns), aga ka kõrgkiht – (As), kihtrünk- (Ac) ja kihtpilvedest (St). - Snow
Lausvihm: Lausvihm langeb maapinnale piiskadena, mis jätavad veepinnale ringid. Taevas on pikka aega kaetud pilvedega. Sadu kestab pikka aega, eriti sügisel. – Rain, обложной дождь
Lume tihedus: Lume tihedus näitab lume kaalu ruumalaühikus mõõdetuna g/cm³ või kg/m³ (0,1g/cm³=100 kg/m³). Erinevad tihedused: Värske lumi 0,1 - 0,3 g/cm³ (100 - 300 kg/m³) Vana lumi 0,2 - 0,6 g/cm³ (200 - 600 kg/m³) Lume tihedus suureneb pealesadava lume raskuse ning vahelduvate sulade ja külmade mõjul, ulatudes isegi kuni 400-500 kg/m³. Lumikatet tihendavad ka vihmad ja uduvihmad. Tihedus on maksimaalne märtsis ja aprillis, kui lume temperatuur on sulamistemperatuuri lähedane, jõudes selleks perioodiks 250-400 kg/m³ -ni.
Lume veevaru: Lume veevaru all mõeldakse veekihi paksust millimeetrites, mis tekiks horisontaalsele ja vett mitteläbilaskvale aluspinnale siis, kui selle kohal asuv lumi täielikult sulaks. 1 mm paksuse veekihi kogus ruutmeetrisel pinnal on 1 liiter vett, mis kaalub 1 kg. Lume veevaru arvutatakse lumekihi paksuse ja tiheduse korrutisena.
Lumekruubid: Sademed, mis langevad maapinnale läbipaistmatute ümmarguste või koonusekujuliste lumekuulidena diameetriga 2-5 mm. Näpuga on neid võrdlemisi kerge katki suruda. Lumekruupe sajab rünksajupilvedest (Cb). Sageli esinevad nad natuke aega enne hooglund või ka sellega üheaegselt. Saju ajal on õhutemperatuur 0°C ümber. - Snow pellets, снежная крупа
Lumeterad: Sademed, mis võivad olla läbipaistmatud plaadi- või kepikesekujulised. Välimuselt meenutavad nad mannateri, diameetriga alla 2 mm, s.o. märgatavalt väiksemad kui lumekruubid. Lumeterad esinevad tavaliselt temperatuurivahemikus 0° C kuni -10° C. Lumeteri sajab kihtpilvedest (St). Võivad esineda koos uduvihmaga, millega kaasneb vahel jäite teke. - Snow grains, снежные зерна
Lumevine: Õhu sumenemine lumeosakeste sisalduse tõttu tavaliselt enne ja pärast tuisku. Nähtavus lumevines võib väheneda kuni 150 m. Tavaliselt esineb lumevine arktilistes piirkondades. – Snow haze
Läbipaistva taevaga udu: Udu, mille puhul taevas või pilved on nähtavad, kuid horisontaalsuunas on nähtavus alla 1 km. - Shallow fog
Lävend, mõõteprofiil: Hüdromeetrilisteks mõõtmisteks valitud ja kohandatud voolusängi ristlõige. – Гидрометрический створ
Maapinna jääudu: Jääudu, mille kõrgus ei ole üle 2 m. Reeglina esineb ainult maismaa kohal. - Ground ice-fog
Maapinnaudu: Madaludu - udu, mis laiub madala kihina peamiselt madalate kohtade ja vee (mere, järve, jõe, soo jne.) kohal. Madaludu kõrgus maa kohal ei ole üle 2 m, vee kohal kuni 10 m. Madaludu esineb tavaliselt selge ilma korral öötundidel ja hajub pärast Päikesetõusu. - Ground fog
Madal tuisk: Madala tuisu puhul ei saja, lumi on tugeva tuulega maapinnalt üles tõstetud 2-3 m kõrgusele. Taevas ja pilved on nähtavad, s.t. vertikaalsuunas on nähtavus hea. Horisontaalsuunas on nähtavus halvenenud. - Blowing snow
Madalrõhuala, -lohk: Madalrõhuala ehk tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas. Tsükloni väljasopistunud osa nimetatakse madalrõhulohuks. Lohu esiosas telje suunas õhurõhk langeb, telje taga hakkab tõusma.
Madalveeaeg, madalvesi: Olukord, mil jões on vähe vett (jõgi toitub peamiselt põhjaveest). – Меженный период, межень
Mammatus pilved: Mammatus-pilv moodustub kui konvektsioonivoolud pöörduvad vastassuunas. Äikesepilve moodustudes tõuseb soe niiske õhk troposfääri ülaossa stabiilse stratosfäärini, kus ta levib horisontaalsuunas külmema ja pilvitu õhu kohale. Kuiva ja niiske õhumassi piiril tekib alasi all ebastabiilne olukord, mis põhjustab konvektsioonivoolu suunaga allapoole. Nii moodustuvad alasi alumisele pinnale udarataolised mügerikud – nn mammatused, mis võivad levida laiale alale. Väljaarenenud äikesepilve alasi võib ulatuda sadade ruutkilomeetrite kaugusele, nii et tormi keskus võib mammatuse moodutistest olla väga kaugel. Lendurid hoiduvad eemale võimsatest rünksajupilvedest, eriti mammatus-pilvedest, sest see on märk eriti tugevast turbulentsist. Mammatused on iseloomulikud põhiliselt rünksajupilvedele, kuid nad võivad olla jälgitavad ka teiste pilveliikide juures (Cc, Ac, Sc).
Miraaž: Miraaž tekib siis, kui valguskiired läbivad oma teel erineva tihedusega õhukihte. Miraaž kujutab endast reaalselt eksisteeriva objekti kujutist horisondi kohal, enamasti on kujutis moonutatud. Kujutis võib olla kas päripidine või ümberpööratud. Eristatakse ülemist, alumist ja külgmiraaži. Ülemine miraaž tekib, kui alumised õhukihid on ülemistest tunduvalt jahedamad, õhu tihedus ülespoole väheneb – kujutis on maast lahti rebitud ja ripub õhus (esineb tihti polaaraladel). Alumine miraaž tekib kui alumised õhukihid on soojemad ülemistest, õhu tihedus kõrgusega suureneb – kujutis on ümberpööratud (kõrbetes). Eestis on miraaže nähtud saarte rajoonis, Soome lahel, Peipsil ja üksikutel juhtudel laiade asfalteeritud sirgete maanteelõikude kohal. - Mirage, мираж
Märg hooglumi ehk hooglörts: Hoogsademed laiade märgade räitsakate näol, mis sulavad kiiresti. Esinevad sageli koos vihmaga. - Showers of rain and snow
Märg lauslumi ehk lauslörts: Sademed, mis langevad maapinnale suurte räitsakatena ja sulavad kiiresti. Õhutemperatuur on nullilähedane. Vahel sajab koos räitsakatega ka vihmapiisku. - Sleet, melted snow, wet snow
Pagi ehk pugi: On äkiline, järsk ja lühiajaline tuuleiil. Paari minuti jooksul kasvab tuulekiirus kuni 20-30 m/s. Pugi kestab mõne minuti, siis vaibub jälle. Pugi esineb rünksaju pilvede ajal koos vihmavalingu ja äikesega. Tuule suund võib muutuda. - Squall
Pinnatuisk: Pinnatuisu puhul kandub lumi tuulega edasi mööda maapinda. Lumekeerised võivad ulatuda 1,5-2 m kõrgusele, kuid nähtavust nad ei halvenda. Tihti esineb selge taeva puhul, võib esineda ka koos lumesajuga. - Low drifting snow
Põuavine ehk põuasomp: Tugev õhu sumenemine tahkete osakeste tõttu. Somp annab kaugemal olevatele esemetele tihti hallikas-sinaka varjundi. Päike paistab läbi sombu, eriti kui ta on horisondi lähedal – punakas-kollakana. Sombu korral on õhuniiskus väike (alla 75 %). See eristabki sompu uduvinest. Sombus on nähtavus 1 – 10 km. Olenevalt sombu intensiivsusest võib nähtavus väheneda kuni 1000 m ja alla selle. Vastavalt tekkimistingimustele eristatakse tolmu-, suitsu-, põua- ja linnasompu. - Haze, мгла
Pälk ehk põuavälk: On kauge äike, mille puhul ei ole äikesemürinat kuulda suure vahemaa tõttu. - Summer lightning
Pärlmutterpilved ehk polaarstratosfääripilved: Pärlmutterpilved ehk polaarstratosfääripilved – stratosfääris (20 – 30 km kõrgusel) paiknevad õhukesed läbipaistvad värvilised pilved. Jälgitavad peamiselt laiuskkraadidel üle 50° nii lõuna- kui põhjapoolkeral enne ja pärast päikese loojumist või tõusu. Arvatavasti põhjustab nende värvust päikesekiirte murdumine, peegeldumine ja difraktsioon väikestel väävel- või lämmastikhappe piiskadel ning jääkübemetel. Pilved tekivad temperatuuril alla -78°C. Nende esinemine kutsub esile keemilisi reaktsioone, mis kahjustavad osoonikihti.
Rahe: Sademed, mis kujutavad endast väga erineva kuju ja suurusega jäätükke. Nende südamik on läbipaistmatu, edasi vahelduvad läbipaistvad (jäised) ja läbipaistmatud (lumised) kihid. Kõige sagedamini on raheterade diameeter väike (alla 0,5 cm), harvadel juhtudel võib ulatuda mõne sentimeetrini. Suured raheterad kaaluvad mõne grammi, aga erakordsetel juhtudel – mõned sajad grammid. Rahet sajab soojal aastaajal rünksajupilvedest (Cb) tavaliselt koos hoogvihmaga. Rohke, jäme rahe on peaaegu alati seotud äikesega. - Hail, град
Riiulpilv: Riiulpilv on madal horisontaalne kiilukujuline arcus-pilv, mis on kinnistunud ema-pilve (tavaliselt rünksajupilve) külge. Rünksajupilve esiosas areneb tugev sooja ja niiske õhu tõusuliikumine. Pilve keskosas ja tagalas on intensiivne hoogsadu ja selle aurumine kutsub esile õhu jahtumise ja laskumise. Tõusva sooja ja laskuva külma õhu koosmõjul tekib tugev tuulekeeris, mis tõstab tekkinud veeauru taas üles, kus see jahtub ja kondenseerub. Selle tulemusena tekib pilve ette äikesevall.
Rullpilv: Rullpilv on väga harva esinev torukujuline horisontaalne arcus-pilv, mis on emapilvest (rünksajupilvest) täielikult eraldatud. Kui rullpilv tekib seoses rünksajupilvega, siis on selle põhjuseks laskuvad õhuvoolud, mille põrkel aluspinnaga võib tekkida õhulaine. Laineharjal tekibki rullpilv, mille üleminekuga võib kaasneda tugev tuulepuhang (pagi). Rullpilv võib tekkida ka iseseisvalt. Selle näiteks on Austraalia põhjaosas Carpentaria lahe kohal tekkiv ebatavaline ilmanähtus – „hommikuhiilgus“ (Morning Glory Cloud), mille tekkimine on seotud rannikualade ja seal tekkivate briisidega.
Suurvesi: Ühel ja samal aastaajal korduv, pikaajaline veetaseme kõrgseis, mida põhjustavad kevadine lumesulamine, mussoonvihmad, liustike sulamine. – Весенее половодье
Suvi: Klimaatilise suve alguseks peetakse ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsivat tõusu üle +13 °C. Klimaatiline suvi algab Eestis keskmisena juuni esimestel päevadel.
Meteoroloogiline suvi (ka kalendriline suvi) algab põhjapoolkeral kokkuleppeliselt 1. juunil ja lõpeb 31. augustil (nii on andmed ja aastaaegade kokkuvõtted omavahel võrreldavad).
Astronoomiline suvi algab põhjapoolkeral suvisel pööripäeval (20. või 21. juuni) ja lõpeb sügisesel pööripäeval (22. või 23. september).
Sügis: Klimaatilise sügise alguseks peetakse ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsivat langemist alla +13 °C. Sellega kaasneb pilves ja sademetega ilmade sagenemine ning öökülmade saabumine.
Eestis keskmisena algab sügis 6. septembril ja kestab keskmiselt seitse nädalat. Sügis algab sisemaal märksa varem kui rannikul. Kõige hiljem algab sügis saarte läänerannikul.
Hilissügis algab siis, kui taimede kasvuperiood lakkab ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb püsivalt alla +5 °C. Sel juhul sageneb märgatavalt öökülmadega, lauspilviste ja vihmaste päevade arv.
Hilissügis algab ehk taimekasvuperiood lõpeb Eestis keskmiselt 25. oktoobril, kusjuures Mandri-Eestis toimub see kuni nädala jagu varem ja rannikul hiljem. Hilissügis on üks lühemaid klimaatilisi aastaaegu, mille keskmine kestus on umbes kolm nädalat.
Meteoroloogiline (ka kalendriline) sügis algab põhjapoolkeral kokkuleppeliselt 1. septembril ja lõpeb 30. novembril (nii on andmed ja aastaaegade kokkuvõtted omavahel võrreldavad).
Astronoomiline sügis algab põhjapoolkeral sügisesel pööripäeval ja lõpeb talvisel pööripäeval.
Talv: Eeltalv algab koos esimese ajutise lumikatte moodustumisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla 0 ˚C. Algab ebamäärane periood, mille jooksul vahelduvad sula- ja külmailmad. Lumikate võib tekkida ja sulada mitu korda.
Klimaatilise talve algus määratletakse püsiva lumikattega perioodi algusega. Sellega kaasneb külmailmade sagenemine ja enamikul aastatel ka domineerimine. Kui lumikatte moodustumisele eelneb lumeta külmailmade periood, siis peetakse talve alguseks selle perioodi algust. Kui esimene lumi jääb püsima kogu talveks, siis jääb eeltalvine aastaaeg hoopis vahele.
Meteoroloogiline talv (ka kalendriline talv) algab kokkuleppeliselt 1. detsembril ja lõpeb 28. veebruaril (29. veebruaril), s.o selleks, et andmed ja aastaaegade kokkuvõtted oleksid võrreldavad.
Astronoomiline talv algab põhjapoolkeral talvisel pööripäeval ja lõpeb kevadisel pööripäeval.
Tara ehk pärg: Tara ehk pärg on mõne kraadi laiusega värvilised rõngad kuu- või päikeseketta ümber. Lähima rõnga värvus on valkjas, valge või nõrgalt rohekas, kollakas või sinakas, millele järgnevad eredamavärvilised rõngad (helesinised, oranžid, punakad ja lillakaspunased). Nad võivad kaasneda kõrgrünkpilvede ja kihtrünkpilvedega. Eriti hästi on tara nähtav talveöödel kuu ümber, kui kõrgrünkpilved on kõrgel ja õhukesed. Kui valgus läbib neid jääkristallidest või veepiiskadest koosnevaid pilvi, toimub valguslainete difraktsioon (lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest teest ja paindumine tõkete taha), mille tulemusel tekivadki värvilised rõngad. Jääkristallidest koosnevate pilvede tarad on heledamad kui veepiiskadest koosnevate pilvede tarad. Tara ümbermõõt on pöördvõrdelises seoses pilvepiiskade suurusega. Tara mõõtmete suurenemine tähendab pilvi moodustavate osakeste läbimõõdu vähenemist ja viitab ilma paranemisele, tara läbimõõdu vähenemine aga tähendab osakeste suurenemist ja saju võimalust.
Teraline härmatis: Lumetaoline sade, mis tekib allajahtunud udupiiskade külmumisel traatidele, puude okstele ja rohukõrtele uduse tuulise ilmaga, õhutemperatuuril -2…-7° C. Võib esineda ka madalamatel temperatuuridel. Sade on amorfne, kristallideta. - Soft rime
Tolm: Tolm, mis hõljub õhus – kuiva maapinna, liiva väikesed tahked osakesed, aga ka bioloogilise päritoluga kuivad osakesed, mis on maapinnalt üles tõstetud tolmutuule või tolmutormi poolt. Esineb järsu tuule nõrgenemise puhul, sageli kõrge õhutemperatuuri puhul. Jaamades märgitakse juhul, kui tolm vähendab meteoroloogilist nähtavust kuni 6 km ja vähem.
Tolmu (liiva) pinnatuisk: Tolmu, maapinna osakeste või liiva ülestõstmine maapinnalt 1,5-2 m kõrgusele. Võib esineda isegi väga nõrga tuulega.
Tolmu (liiva) torm: Tugev tuul tõstab õhku tohutul hulgal tolmu, mulda ja liiva, mistõttu õhk sumestub ja nähtavus halveneb nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas. Klassikalisel kujul tolmu- või liivatormi Eestis ei esine. – Dust storm, sand storm, пыльная буря
Tolmukeeris: Tekib päikesepaistelise ilmaga, kui maapind tugevasti soojeneb. Keeris tõstab maapinnalt üles liiva, tolmu, prahti, liigub edasi mõnikümmend meetrit ja siis vaibub. - Dust devil
Tornaado, tromb, vesipüks: On tugev õhukeeris, mis tekib võimsa rünkpilve all ja laskub siis hiigelsuure tumeda pilvesambana alla maa- või merepinnale. Tromb esineb maismaa, vesipüks veepinna kohal. Laskudes maa või mere peale, ta pikeneb ning tõmbab keerisesse vett, tolmu, liiva, sageli ka raskeid esemeid (palke, katuseid). Suure liikumiskiiruse tõttu on trombid ja vesipüksid purustava jõuga. Tavaliselt esinevad nad koos äikesepilvega, vihmavalingu, rahega. - Tornado, spout, waterspout, смерч
Tuisk: Lume edasikandumine lumepinnalt tugeva puhangulise tuule mõjul, mille tagajärjel pööratakse ümber lumekihid, kuhjatakse takistuste ümber kokku või puhutakse sealt ära. Olenevalt kõrgusest, kuhu tuul lume maapinnalt tõstab, eristatakse üld-, madal- ja pinnatuisku.
Tulv: Jõetaseme juhuslik ja harilikult lühiajaline kõrgseis, mida põhjustab paduvihm või järsk sula. – Паводок
Tuul: Tuul on õhu liikumine, mis on põhjustatud õhurõhu horisontaalsest gradiendist (õhurõhuvahest erinevates punktides). Tuult iseloomustavad suund, kiirus ja puhangulisus. - Wind, ветер
Udu: Õhus hõljuvate väga peenikeste veepiiskade kogum, mis sumestab õhku ja muudab selle valkjaks. Nähtavus horisontaalsuunas on alla 1 km. Nähtavus sõltub udu tihedusest. Udu tekib, kui alumise õhukihi temperatuur langeb alla kastepunkti ja õhus olev veeaur kondenseerub. Kui aluspind jahtub tugeva efektiivse kiirguse mõjul, nimet. tekkivat udu radiatsiooni e. kiirgusuduks. See udu on kõige intensiivsem sügisel ja kevadel, tekkides tavaliselt öösel või varahommikul selge vaikse ilmaga. Kõige sagedamini esineb orgudes ja soistes paikades ning hajub mõne tunni jooksul pärast päikesetõusu. Kui talvel soe õhuvool liigub külmema aluspinna kohale ja jahtub seejuures alla kastepunkti, tekib advektiivne udu (tavaliselt tsükloni soojas sektoris). Analoogselt kujuneb tihe udu ka kevadel merel, kui sinna valguvad soojad õhumassid. Merel on udu rohkem soojal aastaajal, mandril külmal aastaajal. Sageli esineb segatüüpi, nn. kiirgus–advektsiooniudu. - Fog
Udu jaama ümbruses: Udu, mis esineb ainult jaama ümbruses.
Udukaar: Udukaar on vikerkaare eriliik, mis tekib kui päike paistab vaatleja selja tagant läbi udu. Kuna udupiisad on väikesed, püsib vikerkaar kahvatu, muutudes piiskade suuruse vähenedes valkjaks.
Uduvihm: Vedelad sademed, mis langevad väga väikeste piiskadena. Nende langemist ei ole silmaga peaaegu märgata. Veepinnale ringe ei teki. Tumedale riidele jääb uduvihmast hallitust meenutav sade. Uduvihma sajab tavaliselt kihtpilvedest (St) või udust. - Drizzle
Uduvine: On palju hõredam kondensatsiooniproduktide kogum kui udu. Meteoroloogiline nähtavus uduvines on 1-10 km. Suhteline õhuniiskus on >75%, tavaliselt 85 – 97 %. Uduvine tekib õhus sisalduva niiskuse arvel. - Mist, damp haze
Undulatus asperatus: Undulatus asperatus on kujult laineline, väga kaootilise ilmega pilvevorm. Vaatamata oma tormiendelisele välimusele ei ole see otseselt tormidega seotud. Pilveliik on Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) poolt ametlikult kinnitamata, kuid pilvefotode järgi liigitatakse vastavalt kõrgusele kas kõrgrünk-, või kihtrünkpilvede alaliigina.
Valepäikesed: Valepäikesed ehk ebapäikesed (sapid) on eredad säravad täpid mõlemal pool päikest, mis tekivad valguskiirte peegeldumisel või murdumise tagajärjel jääkristallides, kui päike asub horisondi lähedal. Päikesepoolselt küljelt on ebapäikesed punased, edasi järgnevad kollased, rohelised toonid.
Valgla, valgala: Maa-ala, millelt veekogu (jõgi, järv, meri) või selle osa (laht) saab oma vee; jaguneb maapealseks ja maa-aluseks valglaks, mis ei tarvitse ühtida. – Водосбор, водосборный бассейн
Valgussambad: Valgussambad on halonähtused, mis tekivad nii all- kui ülalpool päikese- ja kuuketast. Nad tekivad, kui horisontaalsetelt plaadikestelt ja vertikaalsete prismade otstelt peegelduvad päikesekiired. Külmadel talveöödel võib märgata sambaid ka tänavalaternate ja autotulede kohal. Tavaliselt on sambad valged, aga päikesetõusu või loojangu ajal on nad tihti oranži või punaka värvusega.
Veebilanss: Vee juurdetulekut, veekadu (veekulu) ja akumulatsiooni vahekorda iseloomustav näitaja veekogus, mingil maa-alal, organismis vms. – Водный баланс
Veerežiim, hüdroloogiline režiim: Vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine (tavaliselt aasta jooksul) veekogudes. – Гидрологический режим
Veerikas aasta, märg aasta: Aasta, mil äravool jões on kõrgem pikaajalisest keskmisest. – Многоводный год, влажный год
Veeringe: Vee pidevalt korduv ringlemine atmosfäärist maale ja tagasi. Veeringe peategurid on sademed, äravool ja aurumine. – Круговорот воды
Veetase, veeseis: Teatud kohas (tavaliselt hüdromeetriajaamas) mõõdetud veekogu veepinnataseme kõrgus kokkuleppelise tasandi ehk nullpunkti suhtes (nt merepinna suhtes). – Уровень воды
Veevaene aasta, kuiv aasta: Aasta, mil äravool jões on madalam pikaajalisest keskmisest. – Маловодный год, сухой год
Veevarud, veeressursid: Mingi piirkonna pinna- ja põhjavee koguhulk, mida on võimalik kasutada. – Водные ресурсы
Vihm: Vedelad sademed, mis langevad maapinnale erineva suurusega piiskadena. Sajab enamasti täispilvituse korral Ns-st (laussadu). Sadada võib ka St-st, Sc-st või As-st.Laussadu kestab tavaliselt pikemat aega, isegi mitu ööpäeva. Saju intensiivsus on aga enamasti nõrk või mõõdukas ja muutub vähe. Laussademed langevad ulatuslikule maa-alale. - Rain, дождь
Vikerkaar: Vikerkaar on optikanähtus, mis paistab inimesele spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana. Vikerkaare põhjustab päikesekiirte murdumine ja peegeldumine vihmapiiskadelt vihmaseinal või vihmapilves, kui päikesevalgus langeb viimasele vaatleja selja tagant. Hästi nähtava peavikerkaare kõrval on mõnikord näha nõrgemaid, ümberpööratud spektriga kõrvalvikerkaari. Mõnikord ei moodustu vikerkaar mitte otseste päikesekiirte, vaid kuukiirte arvel (kuuvikerkaar). Tavaliselt eristatakse vikerkaarevärve lainepikkuse kahanemise järjekorras seitset värvust: punane, oranž, kollane, roheline, sinine, tumesinine ja violetne. Enamasti ei ole siiski neid kõiki võimalik eristada. Vikerkaar saab tekkida üksnes siis, kui päike ei ole horisondist kõrgemal kui 40°.
Virmalised: Polaarvalgus, helendus atmosfääri ülaosas põhja- (põhjavalgus) ja lõunapolaaralade kohal (lõunavalgus), 60 – 100, kõige sagedamini 100 km kõrgusel. Kuju järgi võivad olla difuussed (aeglaselt muutuvad laigud või ribad), kiirjad (kiiresti muutuvate kiirte-, kardina- või kroonikujulised) vms. Virmalisi põhjustab kosmiline kiirgus (päikesetuul). Harilikult on virmalised sinakasvalged või kollakasrohelised, harvem punakad ja violetsed. Eestis esineb virmalisi 4-5 korda aastas, peamiselt märtsis ja septembris.
Vooluhulk: Vooluveekogu ristlõiget ajaühikus läbiva vee maht. Madalveeaegset vooluhulka jões nimetatakse miinimumvooluhulgaks, suurimat vooluhulka veekogus aga maksimumvooluhulgaks ehk tippvooluhulgaks. – Расход
Äike: Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel ja mis koosneb mitmest komponendist, nagu rünksajupilved, sajualad, laengud ning muidugi välgud ja müristamine. Tekkepõhjustest ja tingimustest lähtuvalt jagunevad äikesed õhumassisisesteks ja frontaalseteks. Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel. Tavaliselt on ühe välgu kestvus 0,2 sekundit. Sähvatusele järgneb lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ning põhjustab kõue ehk müristamise. Müristavat häält tekitab ka välgukanalis tekkiv paukgaas. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). Välgu liikidest enam esineb joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2...3 km pikkust mitmeharulist välgukanalit. Välgutaolised nähtused on kettvälk (koosneb helendavaist punktidest) ja haruldane keravälk (tulekera mõõtmed, värvus ja kestus on väga erisugused). - Thunderstorm, гроза
Äravool: See osa sademeist, mis mööda maapinda (pindmine äravool) ja läbi pinnase (maasisene äravool) voolab veekogudesse ning vastav protsess. – Сток
Äravoolukiht: Mingi aja jooksul valgalalt jõkke, järve, merre voolanud vee hulk pindalaühiku kohta (mm/a). – Слой стока
Äravoolumoodul: Ajaühikus pinnaühikult ära voolanud vee hulk, L ∕ (s × km²). – Модуль стока
Öökülm: Öökülm on õhu-, maapinna või taimestiku vahetu ümbruse temperatuuri langus 0 °C-ni või madalamale põllukultuuride kasvuperioodil. Öökülm õhus tähendab 2 m kõrgusel mõõdetud minimaalse õhutemperatuuri langemist 0 °C-ni või madalamale. Öökülm maapinna lähedases õhukihis tähendab 2 cm kõrgusel mõõdetud minimaalse õhutemperatuuri langemist 0 °C-ni või madalamale. Öökülm võib olla advektiivne või radiatsiooniline. Intensiivsuse järgi võib öökülma jagada kolme liiki: nõrgad (minimaalne õhutemperatuur kuni –1 °C), keskmise tugevusega (minimaalne õhutemperatuur –2 °C ja –3 °C) ja tugevad (minimaalne õhutemperatuur –4 °C või madalam). – Night frost
Üldtuisk: Üldtuisu puhul ei ole võimalik eristada, kas lumi langeb pilvedest või on tugeva tuulega maapinnalt üles tõstetud. Lume liikumine on kaootiline. Nähtavus on halb nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas. Nõrga üldtuisu puhul, tavaliselt selle alguses, võib kindlaks teha, et pilvedest sajab lund. - Blizzard

Kasulik teada

Publikatsioonid

Sõnastik

Ajalugu

Mõõtetehnika

Ilmajutud

Meteoroloogiapäevad

Kasulikke linke

Sõnastik

Anna tagasisidet meie veebilehe kohta.