m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

2018

Veerohke jaanuar ja mitmekülgsed jäätingimused

Eelmise kvartali kõrged veetasemed hakkasid jaanuari alguses vähehaaval langema (vt tabel 1). Jaanuari teises dekaadis järsult alanenud õhutemperatuur põhjustas mitmel pool jääummistusi. Märtsi keskel esinenud sula- ja vihmaperiood kergitas veetasemed ning osades jaamades (Audru, Nurme, Reola) registreeriti kvartali kõrgeimad veeseisud.

Kvartali minimaalsed veetasemed esinesid märtsis: kuu esimeses ja viimases dekaadis. Kvartali kokkuvõttes olid veetasemed keskmisest kõrgemad just eelmise aasta lõpul esinenud vihmatulvade tõttu. Veebruariks olid veetasemed jõudnud langeda peaaegu pikaajalise keskmiseni ning üle Eesti keskmiselt olid märtsis veetasemed pikaajalisest keskmisest juba madalamad. Käesoleval aastal suurvett esimeses kvartalis ei esinenud.

Üle kogu Eesti kokku moodustasid keskmised kvartali äravoolud jaanuaris 180%, veebruaris 110% ja märtsis 70% pikaajalisest keskmisest (vt tabeleid ja graafikuid). Kvartali kokkvõttes osutus I kvartali äravool 20% pikaajalisest keskmisest suuremaks.

Jaanuar algas keskmisest soojemalt ning jäänähteid ei esinenud. Alanenud õhutemperatuur põhjustas jäänähete tekkimise jõgedesse jaanuari teises dekaadis. Kvartali jooksul esines jõgedes rohkelt jääpaisutusi, lobjakat ja põhjajääd. Veebruari õhutemperatuurid olid aastate keskmistest madalamad ja jõed kattusid jääga. Märtsi keskel esinenud sulailmad põhjustasid väinade teket ja veevoolu jääl. Jääkatte lagunemine algas märtsi keskel, aga jõgede täielikku vabanemist jääst esimesel kvartalil ei toimunud. Enamus jõgedel veetemperatuur püsivalt üle 0 °C kvartali lõpuks tõusta ei jõudnud.

Peipsi ja Võrtsjärve veetasemed olid kvartali jooksul keskmiselt 65 cm pikaajalistest keskmistest kõrgemad (vt tabeleid ja graafikuid). 5. jaanuaril oli maksimaalne veetase Peipsi järvel Mustvee jaamas 275 cm üle graafiku nulli (ajalooline maksimum 309 cm). Püsiv jääkate tekkis Peipsil ja Võrtsjärvel jaanuari keskel. Jääkate püsis mõlemas järves märtsi lõpuni. Suurimaks jää paksuseks mõõdeti Peipsil (kolmas vertikaal) 42 cm (28. märts) ja Võrtsjärvel 39 cm (20.-25. märts).

Emajõel Tartu jaamas oli veetase jaanuaris ligi meetri võrra kõrgem pikaajalisest keskmisest, Rannu-Jõesuu hüdromeetriajaama veetase oli 79 cm üle pikaajalise keskmise.

Pane tähele! Eesti läks 1. jaanuarist 2018 üle uuele kõrgussüsteemile, mille kohaselt kõrgusi ja sügavusi arvestatakse Euroopa vertikaalse referentssüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes, mida Eestis tähistatakse lühendiga EH2000. Rohkem infot selle kohta saab lugeda Maa-Ameti koduleheküljelt.

Kuu keskmised, kõrgeimad ja madalaimad veetasemed jaamades ja nende hälve pikaajalisest ning vooluhulga graafikud leiad siit

Eesti hüdromeetriavõrk

Eesti hüdromeetriavõrk

Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakond koostab hüdroloogilise bülletääni iga kvartali järgse kuu 25. kuupäevaks. Bülletään on pooloperatiivne ülevaade veevarudest Eesti jõgedes ja järvedes, kus püsiseirejaamade abil seiret tehakse. Kogutud andmeid võrreldakse pikaajaliste keskmiste ja ekstreemsete väärtustega, et kirjeldada kui veevaene või -rohke lõppenud kvartal oli. NB! Bülletään ei anna täiuslikku ülevaadet kõigist hüdromeetriajaamade andmetest ning bülletäänis esitatu on esialgse seire tulemus, sest andmed ei ole läbinud lõppkontrolli. Algandmed väljastatakse soovijatele tasuta, kuid töödeldud andmed on tasulised. Telli omale huvipakkuvad andmed tellimisvormi kaudu või saada e-posti aadressile teenused@envir.ee

Hea klient, palun jäta meile tagasiside, kuidas jäid saadud informatsiooniga rahule SIIN
Hinda meid!