m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

2017. aastal lõi Eestis keskmisest vähem välku

Pilv-maa välgulöökide ruumiline jaotus 2017 (löökide arv ruutkilomeetri kohta aastas).

2017. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eesti piirkonnas kokku 29 957 pilv-maa välku. Seda on märgatavalt vähem perioodi 2005-2017 keskmisest, mis on 43 000 pilv-maa välku aastas. Mullusest veel vähem välku lõi aastatel 2006 ja 2015. Möödunud äikesehooajaga võrreldavad olid aga aastad 2005, 2008, 2009 ja 2016.

Välkude jaotus kuude ja päevade kaupa oli möödunud aastal üsnagi omapärane. Kui august välja arvata oli tegu väga äikesevaese suvega. Aprillis-mais moodustas välkude koguarv alla kümne protsendi, juulis umbes 20 protsenti ning juunis, septembris ja oktoobris 50 protsenti perioodi 2005-2017 keskmisest. Ainsana eristub august ligi 23 000 pilv-maa välguga, mida on ligi kaks korda keskmisest enam. Eriti huvitavaks teeb asja see, et ainuüksi 12. augusti suurtormi ajal registreeriti 13 107 pilv-maa välku, mis moodustab 44% kogu aasta välkudest. Alates NORDLIS vaatluste algusest on Eesti piirkonda ööpäeva jooksul veelgi enam pilv-maa välke tabanud vaid 28. juulil 2011 (13 993 välku).

Aastane pilv-maa välkude koguarv oli mullu suurim Maardu ümbruses, kus neid registreeriti ühtekokku 1413. Tallinnast 20 km raadiuses oli 1126 ja Kehra ümbruses 1058 pilv-maa välku. Kõige vähem lõi välku Lihula, Räpina ja Põlva ümbruses, vastavalt 206, 166 ja 155 välku.

Loe täpsemalt Sven-Erik Enno koostatud ülevaatest välkude esinemisest 2017. aastal (.pdf)