Alates aastast 2025 arvutatakse Eestis tuleohtu Kanada FWI (Fire Weather Index) meetodi järgi, mida kasutab ka Euroopa Metsatulekahjude Infosüsteem EFFIS (European Forest Fire Information System). Tuleohu indeksi arvutustes kasutatakse sisendina numbriliste prognoosmudelite andmeid (õhutemperatuur, õhuniiskus, tuule kiirus), ilmaradarite sajuandmeid (24 h akumulatsioon) ja in situ meteoroloogiajaamade andmeid. Tulemuseks saadakse detailse ruumilise lahutusega tuleohukaart. Loe rohkem tuleohu kohta Keskkonnaagentuuri veebilehelt.

Tuleohtu arvutatakse kord päevas ja uue kaardi väljastamise aeg on talveaja järgi kell 13:45-14:15 ja suveaja järgi kell 14:45-15:15 (11:45-12:15 UTC). Kaardil kuvatakse kahte väljundit – üldistatud ja detailne. Üldistused tehakse kohalike omavalitsuste jaotuse põhjal, arvestades enim levinud ohuklassi ja need on aluseks tuleohuga seotud hoiatuste ja piirangute koostamisel. Kaarti suurendades avaneb detailsem pilt, mis näitab tuleohtu iga ruutkilomeetrise võrguruudu kohta.

Tuleohuklassid jagunevad kuueks: väga madal, madal, mõõdukas, kõrge, väga kõrge, äärmiselt kõrge. Neile vastavad indeksi väärtused on kevadel (enne taimestiku fenoloogilist arengut) ja suvel erinevad. Kevadel on ohuklasside väiksemad indeksi väärtused tingitud kulupõlengute suurest riskist.

Lisatud on tuleohu kolme päeva prognoosväljad ja võimalus vaadata vanemaid kaarte ühe hooaja lõikes. Tuleohukaarte saab alla laadida Keskkonnaportaali avaandmete failihoidlast KAIA.
Täiendavalt on tuleohu kaardirakendusse koondatud info Päästeameti piirangute, äikeste leviku ja termiliste anomaaliate ehk võimalike põlengute (NASA FIRMS) kohta.

Päästeameti kehtestatud piirangud (kaardil kuvatud hüüumärgiga) märgitakse tuleohukaardile maakondade kaupa. Kaardi all on piirangud tekstina lahti seletatud. Allikas on Päästeamet ja info kuvatakse vastavalt vajadusele.

Päästeamet määrab tuleohtliku aja ja piirkonna arvestades reaalset tuleohtu looduses. Otsus põhineb ilmavaatlustel, tuleohuindeksi arvutustel ning metsa- ja maastikutulekahjude esinemissagedusel. Üldjuhul määratakse tuleohtlik aeg, kui tuleoht looduses indeksi järgi on väga kõrge.

Tuleohtlikul ajal võib Päästeamet keelata küttekoldevälise tule tegemise, grillseadme kasutamise, suitsetamise või muu tegevuse, mis võib põhjustada tulekahju. Samuti võib piirata inimeste viibimist võõras metsas.

Kehtivate piirangute kohta saab infot lisaks Keskkonnaagentuuri kaardile ka Päästeameti veebilehelt.

Tähelepanu, lõkketegijad! Lõkkekoht peab alati asuma hoonest ja muust põlevast materjalist vähemalt 8 meetri kaugusel. Lõkke ümbrus peab olema puhastatud selliselt, et oleks takistatud tule levik ja arvestama peab ilmastikutingimustega (nt tugev tuul võib kanda sädemeid kaugele). Lõkke juures peab olema piisavalt tulekustutusvahendeid ning tagada tuleb pidev järelevalve.

Äikesekihil kuvatakse välguandmeid operatiivselt viimase 24 h ulatuses ja kihile vajutades avaneb kaardi all vastav legend. Legendi värvigamma järgi on võimalik tuvastada eelkõige frontaalsete äikeste liikumissuunda. Rippmenüüsse on lisatud valik, kus saab eraldada viimase 15 minuti või viimase tunni andmed (kuvatakse sama värviga), samuti kuvada uuesti viimase 24 h andmed.
Kaardil kuvatakse kahte tüüpi välke:

Pilv-maa välk

Pilvevälk

National Aeronautics and Space Administration Fire Information for Resource Management System) võimaldab Eestis järgmist:

• Eesti ala on nähtav polaarorbitaalsete satelliitinstrumentide MODIS (Terra/Aqua) ja VIIRS ( Suomi NPP/NOAA-20; Suomi NPP/NOAA-21) kaudu.
• MODIS instrumendi ruumiline lahutus on 1 km, VIIRS-i 375 m.
• Satelliidiandmed laekuvad 3 tunni jooksul pärast ülelendu. Kõrgema resolutsiooniga VIIRS jälgib siinset piirkonda vahemikus 00-05 UTC ja 11-15 UTC.
• Satelliitidega tuvastatud termiliste anomaaliate õigsus on piiratud. Kõrvalekalded võivad olla põhjustatud nii tegelikest tulekahjudest kui ka tehastest, põllumajandusest (suits, tolm), päikesepaneelidest, kasvuhoonetest (peegeldumine). Püsivaid valeanomaaliaid on võimalik osaliselt maskeerida.
• Termiline anomaalia ei ole tuvastatav pilvise taeva korral ja siis, kui põleng algas ja lõppes satelliidivaatluste vahel.
• Väiksemad ja „jahedamad“ anomaaliad on paremini tuvastatavad öösel.
• Väiksemate anomaaliate asukoht ei ole 100% täpne.
• Tulekahjude tõepärasust aitab hinnata usaldusväärsuse klass, mis arvestab nii mõõdetava ala temperatuuriga (Kelvin) kui ka peegelduvusega. Usaldusväärsuse klass on madal <30%, mõõdukas 30-79%, kõrge 80% ja enama puhul.