m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Ilmus Eesti meteoroloogia aastaraamat 2020. aasta kohta

Tegemist on juba üheteistkümnenda väljaandega aastaraamatute sarjas, mis annab ülevaate Keskkonnaagentuuri meteoroloogilisest seirevõrgust antud aastal, seal tehtud meteoroloogiliste mõõtmiste tulemustest, samuti kasutatud instrumentidest, muudatustest mõõtmismetoodikas jne. Ülevaade antakse nii meteoroloogilise aasta (01.12.2019–30.11.2020) kui ka 2020. kalendriaasta kohta. Sirvi seda siit:

Milline oli aasta 2020?

Aasta 2020 oli Eesti kliimaajaloo kõige soojem. Päikesepaistet oli normist enam ja sademeid oli normi jagu. Eesti keskmine sajusumma oli 667 mm (norm 672 mm). Eesti keskmine õhutemperatuur oli 8,4 °C (norm 6,0 °C), s.o tegemist oli kõige soojema aastaga alates 1961. aastast. Eelmised rekordiliselt soojad aastad olid 2015 ja 2019. Eesti keskmisena oli päikesepaistelisi tunde 1995,3 (norm 1765,8 tundi). Olenemata sellest, kas vaatlusread on poole sajandi või enam kui sajandi pikkused, ei ole ilmajaamades varem nii sooja aastat esinenud. Näiteks oli kõige soojem möödunud aasta Vilsandil, kus aasta keskmine õhutemperatuur oli 9,6 °C (norm 7,1 °C). Peaaegu 150 aasta pikkuses vaatlusreas, milles küll esineb mõningaid andmelünki, on see kõige soojem.

Veebruar oli eriliselt soe ja väga sajune. Tavapäratult soe ilm tõi mõnele rannikujaamale uued veebruari soojarekordid. Uued kuu soojarekordid said Kihnu, Ruhnu ja Sõrve. Hoolimata vaatlusrea pikkusest, kas 50 või 150 aastat, platseerus veebruar kõikides ilmajaamades esikolmikusse. Veebruar oli kõikides ilmajaamades ka väga sajune, enamikes kohtades oli sademeid enam kui kaks korda kuu sajunormist rohkem. Mõnes ilmajaamas ei ole varem nii sajust veebruari esinenud.

Mai teine dekaad oli tavapäratult jahe. Teise dekaadi algul sadas mitmel pool lund ja Kagu-Eestis mõõdeti 12. mai hommikul kuni 3 cm lumevaip, mis päeva jooksul sulas.

Juuni teine pool oli eriliselt soe. Kuu viimasel kolmandikul kõrgel püsinud õhutemperatuur tõi mõnele ilmajaamale uue kuu soojarekordi, mõnel pool oli rekordi kordamine. Mitmel pool tõusis maksimaalne õhutemperatuur 2−7 järjestikusel päeval 27 °C-ni või kõrgemale.

November oli kõikjal väga soe. Seda vaatamata sellele, et kuu teisel poolel sadas siin-seal lund, mis kattis maapinna õhukese lumevaibaga. Tavapäratult kõrge õhutemperatuur tõi mitmele ilmajaamale uued novembri soojarekordid, uued soojarekordid mõõdeti 3. novembril. Kindlalt võib öelda, et tänavune november oli kogu Eesti kliimaloo kõige soojem – alates 1866. aastast, kui alustati vaatlusi Tartu Ülikooli meteoroloogiaobservatooriumis, pole kõrgemat näitu arvutatud.

Täpsemalt saab lugeda aastaraamatust, mis tänavu olemas nii kaardiloona kui ka pdf-formaadis.

Kaardilugu on mugavam sirvida suurest brauseri aknast (kliki siia)

Hinda meid!