m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

Normist soojem talv rekordilähedaselt külma veebruari lõpuga

Veebruari viimane kolmandik oli viimase poole sajandi üks külmemaid.

Põhjuseks oli jõuline Arktiliste merede kohal arenev antitsüklon (kõrgrõhuala), mis takistas tavapärase lääne-ida suunalise õhu liikumise kõrgemal atmosfääris, (ligikaudu 10 km kõrgusel), tekitades nn blokeeringu. Selle kõrgrõhkkonna idaserva mööda kandus kirdevoolus Siberi arktilistelt aladelt pärit jäine õhumass Balti riikidesse. 24. veebruariks jõudis esimene ports arktilist õhku Kirde-Eestisse, õhumassi temperatuur jäi alla −20°C. Järgmine juba ulatusliku arktilise külma sissetung toimus 26.−27. veebruaril, siis jõudis meile −28 kuni −30 kraadine õhumass. Edasi liikus see külm Lääne- ja Kesk-Euroopasse.

Eesti keskmine õhutemperatuur oli veebruari viimase kolmandiku keskmisena −13,2 °C (norm −4,1 °C). Alates 1961. aastast on veebruari viimane dekaad veidi veel külmem olnud 2011. aastal, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli −13,3 °C.

Esialgsetel andmetel jõudis tänavune veebruari kolmas dekaad kõikides ilmajaamades külma poolest esimese kuue hulka. Läbi aegade kõige külmem veebruari lõpp oli tänavu Jõhvi, Narva, Tartu-Tõravere, Valga, Viljandi, Võru ja Väike-Maarja ilmajaamades.

Veebruari viimase kolmandiku keskmine õhutemperatuur:

Vaatluskoht 2018 Norm (1981-2010) Läbi aegade kõige külmem
Jõgeva −16,0 −5,2 −17,1 1942
Jõhvi −14,8 −5,4 −14,7 2011
Kihnu −12,8 −3,3 −14,0 1947
Kunda −13,1 −4,3 −14,4 2011
Kuusiku −13,8 −4,8 −15,5 1942
Lääne-Nigula −13,1 −4,0 −13,4 2011
Narva −15,2 norm puudub −14,8 1955
Pärnu −14,1 −4,2 −14,9 1888
Ristna −9,1 −2,2 −12,5 1947
Sõrve −9,5 −1,9 −14,7 1942
Tallinn −11,0 −3,9 −14,0 1929
Tartu −15,3 −4,6 −14,3 1955
Tiirikoja −16,0 −5,4 −16,3 1942
Türi −14,2 −4,6 −15,5 1942
Valga −15,6 −4,3 −15,0 1942
Viljandi −14,9 −4,5 −14,1 2011
Vilsandi −9,2 −2,0 −14,3 1942
Virtsu −13,0 −3,7 −13,8 1947
Võru −15,9 −4,2 −14,2 2011
Väike-Maarja −15,0 −5,6 −14,6 2011

 

Hinda meid!