Aasta 2020 oli Eesti kliimaajaloo kõige soojem. Päikesepaistet oli normist enam ja sademeid oli normi jagu.
Eesti keskmine sajusumma oli 667 mm (norm 672 mm), s.o. 23. koht sademete rohkuse poolest alates 1961. aastast.Eesti keskmine õhutemperatuur oli 8,4 °C (norm 6,0 °C), s.o. 1.koht alates 1961. aastast. Eelmised rekordiliselt soojad aastad olid 2015 ja 2019.Eesti keskmisena päikesepaistelisi tunde 1995,3 (norm 1765,8 tundi). Päikese rohkuse poolest 6.koht, alates 1961. aastast.
Aasta keskmine õhutemperatuur oli kõige kõrgem Vilsandil 9,6 °C (norm 7,1 °C).Kõige jahedam oli aasta Jõhvis 7,2 °C (norm 5,1 °C).
Kõige paksem lumikate mõõdeti Kuusiku meteoroloogiajaamas: 35 cm (20.02.2020)Viimane lumesadu registreeriti 15.mail kui Jõhvis ja Väike-Maarjas sadas lühiajaliselt vähest lund, millest aga lumevaipa ei tekkinud. Viimane suurem lumesadu oli 11.-12. mail ja Kagu–Eestis kattis maapinda 12. mai hommikul kuni 3 cm lumevaip, mis päeva jooksul kõikjal sulas.Esimene lumesadu –18. oktoobril esines lumesadu, mis kattis mitmel pool maapinna õhukese lumevaibaga.Kõige külmem päev oli Jõgeval 29. veebruar −17,5 °CKõige soojem päev oli Valgas ja Võrus 28. juuni +31,7 °C
Maksimaalseks tuule kiiruseks mõõdeti 29,1 m/s 3. aprill, Sõrve rannikujaamasMaksimaalseim sajuhulk ööpäevas oli 52 mm, Laadi hüdromeetriajaamas 30. juunil ja Tõlliste hüdromeetriajaamas 29. juulil (juuli kuu sajunorm on 75 mm ehk ööpäevaga sadas 70% kuu sajunormist);
Jaanuar – Eriliselt soe ja väga lumevaene. Kõik kolm dekaadi olid erakordselt soojad. Arvestatuna 1961. aastast ei ole jaanuari teine ja kolmas dekaad veel nii soojad olnud. Jaanuari esimene kolmandik oli veel soojem vaid ühel aastal – 2007, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli +3,3 °C. Jaanuaris oli Eesti keskmine õhutemperatuur +3,1 °C, aastate keskmine −3,5 °C. Arvestatuna 1961. aastast ei ole varem nii sooja jaanuari veel esinenud. Eelmine rekordiliselt soe jaanuar oli 1989. aastal, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli +0,9 °C.
Veebruar – Eriliselt soe ja väga sajune. Tavapäratult soe ilm tõi mõnele rannikujaamale uued veebruari soojarekordid. Uued kuu soojarekordid said Kihnu, Ruhnu ja Sõrve. Hoolimata vaatlusrea pikkusest, kas 50 või 150 aastat, platseerus veebruar kõikides ilmajaamades esikolmikusse. Veebruar oli kõikides ilmajaamades ka väga sajune, enamikes kohtades oli sademeid enam kui kaks korda kuu sajunormist rohkem. Mõnes ilmajaamas ei ole varem nii sajust veebruari esinenud. Eesti keskmine õhutemperatuur oli +1,7 °C, norm −4,5 °C. Arvestatuna 1961. aastast on veebruar veel soojem olnud vaid 1990. aastal. Eesti keskmine sajuhulk oli 78 mm, norm 35 mm, 2019. a. 22 mm. Arvestatuna 1961. aastast on veebruar veel sajusem olnud vaid 1990. aastal.
Märts – Soe kuu, eriliselt soe oli nii esimene kui teine dekaad. Esimesel dekaadil oli Eesti keskmine õhutemperatuur +3,0 °C (norm –2,7 °C) ja teisel +2,9 °C (norm –1,2 °C). Arvestatuna 1961. aastast ei ole märtsi esimene kolmandik varem nii soe olnud ja teine dekaad on veel soojem olnud vaid 2015. aastal. Eesti keskmine õhutemperatuur oli +2,4 °C, norm −1,1 °C. Arvestatuna 1961. aastast on märts veel soojem olnud kolmel aastal (2007, 2015, 1990).
Aprill – Soe kuu esimene kolmandik. Eesti keskmine õhutemperatuur oli esimesel dekaadil 4,9 °C, norm 2,7 °C. Arvestatuna 1961. aastast on aprilli esimene kolmandik veel soojem olnud kuuel aastal.
Mai – Eriliselt jahe teine dekaad. Lumesadu teise dekaadi algul, Kagu–Eestis kattis maapinda 12. mai hommikul kuni 3 cm lumevaip, mis päeva jooksul kõikjal sulas. Eesti keskmine õhutemperatuur oli teisel dekaadil 6,3 °C, aastate keskmine 10,2 °C. Arvestatuna 1961. aastast ei ole nii jahedat mai teist kolmandikku varem esinenud.
Juuni – Eriliselt soe oli juuni teine pool. Kuu viimasel kolmandikul kõrgel püsinud õhutemperatuur tõi mõnele ilmajaamale uue kuu soojarekordi, mõnel pool oli rekordi kordamine. Mõnel pool tõusis maksimaalne õhutemperatuur 2−7 järjestikusel päeval 27 °C-ni või kõrgemale. Üksikutes kohtades tõusis maksimaalne õhutemperatuur kahel järjestikusel päeval 30 °C-ni või kõrgemale. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 17,4 °C, norm 14,4 °C. Arvestatuna 1961. aastast on juuni veel soojem olnud kahel aastal (1999 ja 2019). Välgudetektorite andmetel oli juunis Eesti aladel äikest 16 päeval. Kõige enam oli pilv-maatüüpi välkusid 8. juunil (7256).UV-indeksi maksimaalseim väärtus mõõdeti juunikuus: Roomassaare rannikujaamas 7,2.
Juuli – Esimese dekaadi lõpul üle Eesti liikunud torm murdis mitmel pool puid-põõsaid ja põhjustas elektrikatkestusi. Tuuleiilide maksimaalseks kiiruseks mõõdeti Roomassaare rannikujaamas 11. juulil 27,1 m/s. Välgudetektorite andmetel oli juulis äikest Eesti aladel 17 päeval. Kõige enam oli pilv-maatüüpi välkusid 28. juulil – 896.
August – Välgudetektori järgi oli augustis välkusid Eesti territooriumil 10 päeval. Kõige enam oli pilv-maa tüüpi välkusid 23. augustil (227). Ruhnus sadas 4. augustil vihmavett 50 mm, mis on 71% kuu sajunormist.
September – Soe kuu, eriliselt soe kuu viimane kolmandik. Kõrgel püsinud õhutemperatuur tõi küll mõnel päeval siin-seal kaasa uued soojarekordid, aga kuu soojarekordid jäid siiski püsima. Eesti keskmine õhutemperatuur septembri viimasel kolmandikul oli 14,8 °C (norm 10,2 °C). Arvestatuna 1961. aastast ei ole septembri viimane dekaad veel nii soe olnud. Eesti keskmine õhutemperatuur septembris oli 14,0 °C, norm 11,5 °C. Arvestatuna 1961. aastast on september veel soojem olnud vaid kahel aastal (2006 ja 2018).
Oktoober – Eriliselt soe oli nii esimene kui kolmas dekaad. Kõrgel püsinud õhutemperatuur tõi mõnele rannikujaamale kaasa uue kuu soojarekordi. Eesti keskmine õhutemperatuur oktoobri esimesel dekaadil oli 13,0 °C (norm 8,8 °C) ja viimasel dekaadil 8,8 °C (norm 4,9 °C). Oktoobri esimene ja viimane kolmandik ei ole, arvestatuna 1961. aastast, nii soe varem olnud. Eesti keskmine õhutemperatuur oktoobris oli 9,5 °C(norm 6,7 °C). Arvestatuna 1961. aastast on oktoober pisut soojem olnud vaid ühel aastal (1967).
November – möödus kõikjal väga soojalt. Seda vaatamata sellele, et kuu teisel poolel sadas siin-seal lund, mis kattis maapinna õhukese lumevaibaga. Tavapäratult kõrge õhutemperatuur tõi mitmele ilmajaamale uued novembri soojarekordid, uued soojarekordid mõõdeti 3. novembril. Kindlalt võib öelda, et tänavune november oli kogu Eesti kliimaloo kõige soojem – alates 1866. aastast, kui alustati vaatlusi Tartu Ülikooli meteoroloogiaobservatooriumis, pole kõrgemat näitu arvutatud. Eesti keskmine õhutemperatuur novembris oli 5,4 °C (norm 1,4 °C). Arvestatuna 1961. aastast ei ole november varem nii soe olnud. Eesti keskmine õhutemperatuur novembri esimesel kolmandikul oli 7,6 °C (norm 3,2 °C). Arvestatuna 1961. aastast ei ole novembri esimene kolmandik nii soe olnud.
Detsember – üks soojemaid ja kuivemaid alates 1961. aastast. Eesti keskmisena oli õhutemperatuur +0,6 °C (norm -2,0 °C), s.o soojuse poolest 16. koht. Eesti keskmine sajuhulk oli 37 mm (norm 53 mm), s.o sademete vähesuse poolest 11.-12. koht. Sama kuiv oli detsember ka 1990. aastal.
0,0 / 0 voters
Hinnangud puuduvad. Ole esimene hindaja!