Viljandi maakonna kliima määrab piirkonna asukoht – valdavam osa asub Sakala kõrgustikul, äärealad aga paiknevad Võrtsjärve nõos (põhja- ja idaalad) ja Pärnu madalikul (läänealad).
Viljandi ilmajaam
„Kaugele ei maksa sõita, kallist aega vaja võita. Eestiski on meil Florida.Krimmi rand, eksootne idakõigi oma rõõmudega” – Leo Normeti laulu „Puhkus Viljandis” teavad vast kõik.
Viimase aastakümnendi mitme suve ilmanäitajad Mulgimaa pealinnas klapivad hästi kui mitte Florida troopilise, siis vähemalt Lõuna-Carolina niiske subtroopilise kliimavöötme omadega – ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli näiteks 2018. aasta heinakuus 25 °C ümber, päeval näitas termomeeter keskeltläbi 31, öösel 20 soojapügalat. Ainult et meie inimesed pole veel kohastunud järskude kliima- (õigemini ilma-) muutustega: nimetatud ajal peetud pärimusmuusika festivalil olnud Punase Risti töötajail tempokad päevad, sest sageli tuli ülekuumenenud rahvast jahutada külmakottidega.
Maakonna ilmajaamades, täpsemalt küll hüdromeetriajaamades, on paaril aastal registreeritud Eesti kuumarekordi lähedasi näitajaid, näiteks Linnaveskil 35,5° 11. augustil 1992. aastal (samal päeval, kui püstitati Võrus riigi ametlikuks rekordiks +35,6 °C). Maakonna külmarekord (-37,0°, Polli, 31. detsember 1978) jääb küll Eesti rekordile tuntavalt alla, samas tegi tollane pakane väga suurt kahju sealsetele kuulsatele puuviljaaedadele.
Vaata kaardilt Viljandimaal ajaloo jooksul töös olnud seirejaamu.
Aasta keskmine õhutemperatuur aastaist 1991–2020 ehk norm on Viljandis 6,2 °C (võrdluseks Tartu-Tõraveres 6,3° ja Türil 6,0°, Eesti keskmine on 6,4°). Kuumima kuu – juuli keskmine on Mulgimaa pealinnas 17,9 °C, (Võrus 18,4°, Valgas 18,0°), külmima kuu – veebruari keskmine on -4,4 °C, nagu ka Kuusikul ja Tartus.Sademeilt on maakond rikas, jäädes alla vaid Pärnule (aastane kogus Viljandis 747, Pärnus 761 mm) – mõju avaldab Sakala kõrgustik. Kuivem periood on märts-aprill, naga ka mujal, kui kuu sademekogus on 30-40 mm, vihmarohkeimaks kuuks on august (keskmiselt 89 mm).
Suurte sadudega aeg jääb sageli sügisesse. Näiteks sadas 1950. aasta septembris Massumõisas 251, Kuustles 250 ja Viljandis 224 mm vihma. Paduvihma rekord kuulub aga Pollile – 112 mm ööpäevaga 9. juulil 1978. aastal. Põuased ajad on langenud kevadele: aprillis 1916 ei tulnud Viljandis pea tilkagi, mitmes hüdromeetriajaamas on registreeritud aprillis ja mais sademehulgaks vaid 1,4-1,5 mm.
Maakond on mõnel talvel olnud üsna paksu lumevaiba all – Massumõisas on mõõdetud lumekihi tüseduseks 72 cm (1956 märts) ja Sürgaveres 71 cm (1966 veebruar).
Tuulerežiimi iseloomustavad näitajad: aasta keskmine tuulekiirus – 2,3 m/s (Pärnu 3,6 ja Valga 2,1 m/s), maksimaalseks kiiruseks (puhangus) mõõdeti 2005. aasta jaanuaritormi ajal 28,9 m/s.
Kevad – (kitsamas mõttes) algab teatavasti koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega, s.o siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C. Keskmine klimaatilise kevade algus on Viljandis 18. aprillil, kaks päeva varem kui Pärnus (Eesti kliima minevikus ja tänapäeval, 2013).
Suvi – aeg, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur püsivalt ületab +13 °C, saabub Viljandi 29. mail, päev hiljem kui Tartusse.
Sügise alguseks peetakse ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsivat langemist alla +13 °C, algavad öökülmad, valmivad suviviljad. Selle aastaaja keskmine alguskuupäev on Viljandis 3. september.
Talve kitsamas mõttes ehk päristalve algus on määratletud püsiva lumikattega perioodi algusega. Paljudel aastatel ei pruugi saartel sellist aega saabudagi. Keskeltläbi peaks aga klimaatiline talv saabuma Viljandisse 16. detsembril, Jõhvi kanti saabub nimetatud aastaaeg aga ligi kaks nädalat varem.
Viljandimaa (Viljandi) ilmarekordid
Avaldatud: 8.08.2022
0,0 / 0 voters
Hinnangud puuduvad. Ole esimene hindaja!