Tornaado, vesipüks, tolmukurat on tugev õhukeeris, mis tekib võimsa rünkpilve all ja laskub siis hiigelsuure tumeda pilvesambana alla maa- või merepinnale.
Tornaado esineb maismaa, vesipüks veepinna kohal. Laskudes maa või mere peale, ta pikeneb ning tõmbab keerisesse vett, tolmu, liiva, sageli ka raskeid esemeid (palke, katuseid).
Suure liikumiskiiruse tõttu on tornaadod ja vesipüksid purustava jõuga. Tavaliselt esinevad nad koos äikesepilvega, vihmavalingu, rahega.
Kui tugevad tuuled puhuvad nõrgemate kohal, võib nendevahelise kihi õhk hakata pöörlema horisontaaltelje ümber nii, nagu pliiats veereb mööda lauda (Eesti tornaadod, A. Tarand, A. Kallis, 2017). Perioodil 1922-2022 on olnud tornaado tõttu Eestis vähemalt 5 hukkunut.
Väiksemaid kriimustusi, kui ka tõsisemaid vigastusi on esinenud väga sageli, eriti lastel, keda on kergem tornaadol lennutada.
Väljavõtted kahjude kirjeldustest:
Tornaadohuvilisele võib huvi pakkuda raamat Eesti tornaadod (A. Tarand, A. Kallis), mis hõlmab ajavahemikku 1745-2015. Saadaval ka inglisekeelsena.
Vaata kaardilt tornaadosid, vesipükse ja tolmukuradeid Eestis aastatel 1922-2022. Andmed kaardil pärinevad peamiselt raamatust Eesti tornaadod ning osaliselt ka Eesti Äikese- ja Tormivaatlejate Võrgu andmebaasist.
2003. aasta 26. mai pärastlõunal liikus üle Eesti läänest itta külm front.
Merike Merilaini ülevaade: Jahe parasvöötme õhumass tõrjus idapiiri taha eelmisel päeval Eestini tõusnud troopilise õhumassi. Eriti võimsad äikesepilved arenesid frondil 26. mai hilisõhtul ning nende laastav õud tabas seekord Jõgevamaa ja Tartumaa piirialasid Saadjärvest 1 km ja Patastest 2 km lõuna poole. Purustuste järgi otsustades võis tegu olla keeristormi ehk trombiga.
Üks ebatavalisemaid tornaadosid Eestis tekkis 15.06.2004 kella 15 ja 15.30 vahel Viljandi lähedal Pärsti vallas Leemeti küla lähedal.
Ebatavaline oli tema liikumise suund läänest itta. Enamik Eesti tornaadosid liigub lõunast põhja suunas. Tornaado trassi laius oli umbes 100 meetrit ja ta läbis vahemikega umbes 10 kilomeetrit.
Pinska külas lõhkus keeristorm katuseid, murdis puid, lükkas rööbastel liikuma 15 tonnise kraana, mis rööbastee lõpus murdis tõkendi ja paiskus kummuli.
Kaldunud pisut lõunasse, laastas ta Matapere külas talunik Tomsoni metsa. Viljandi meteoroloogiajaama vaatleja Ülle Murro ja ajakirjanik Aivar Aotähe andmetel olid väänded murtud puudel vastupäeva. Pärsti valla keskkonnaspetsialist Villu Lükk tegi sellest tornaadost fotosid. Nagu teada pole Eestis varem kellelgi olnud õnnelikku juhust tornaadodest nii häid fotosid teha. Tõenäosus on ju väga väike näha ja pildistada Eestis harva, keskmiselt ainult 2-3 korda aastas, esinevat tornaadot. Villu Lükk nägi ka, et tornaado pöörles vastupäeva. Tornaado tugevus Fujita skaalas oli F1-F2, TORRO skaalas T3-T4.
Samal päeval esines tornaado ka Lapimaal Soomes. Tornaadost informeeriti ka rahvusvahelist Tornaadode Uurimise Organitsiooni TORRO. Samuti teavitatakse Saksa ja Itaalia vastavaid keskusi, mis registreerivad Euroopas esinevaid keeristorme, et nende tekkepõhjusi, omadusi ja liikumisteid uurida.
Sünoptik Merike Merilain selgitab 15. juuni 2004 trombi sünoptilist tagapõhja:
Vana väheliikuv tsüklon püsis Valge mere läheduses. Selle peamine külm front oli suunatud Venemaa kesk-aladelt Läänemere poole, Eesti kohal oli tsükloni tagalasse tunginud jahe ebapüsiv õhumass. Päeva jooksul arenesid külmal frondil paar lainet Läänemere kohal ja liikusid Eesti peale.
Tromb esineski ilmselt sel momendil, mil ühe laine tagalas algas veelgi jahedama õhu sissetung. Õhutemperatuuri maksimum enne nähtust tõusis Viljandis kõigest 15,6°C. Nii hommikune kõrgemaid õhukihte läbinud raadiosondi andmeil tehtud arvutused kui ka hilisemad radaripildid andsid pilvetipu kõrguseks vaid 5-6 km.
Huvitav on veel märkida, et umbes samal ajal tabas tromb ka Soomes Põhjalahe ääres asuvat Torniot. Seal oli ilm veel mõni kraad külmem, nähtusega äikest kaasas ei käinud. Teave pärineb Soome sünoptikutelt.
Võrdluseks: nii 16.07.2001 Lääne-Virumaad tabanud trombid kui ka 4. juulil 2002. a Pärnu-, Lääne- ja Harjumaad läbinud trombid toimusid hoopis tingimustes, kui Eesti kohal kohtusid troopiline kuum õhumass ja parasvöötme jahe õhk. Äikesetormide eel tõusis õhutemperatuur 30 °C lähedale. Äikesepilved arenesid 10…12 km kõrguseks.
Viljandi meteoroloogiajaama vaatleja sõitis läbi need kohad, mis said 2004. aasta 15. juunil keeristormis kahjustada. Ta kirjutas järgmist: “Teadaolevatest kohtadest suurim kahju oli taluniku Tomsoni metsas Matapera külas, kus umbes ühel hektaril oli suuri ja vanu puid koos juurtega üles tõmmatud. Puid oli paarikümne ringis ja kõik olid risti-rästi, üksteise peal ja all. Puude kõrguseks arvas talunik umbes 30 m. Juurestik koos mullakamakaga oli püsti ja selle läbimõõduks arvasime ca 4 m. Puud olid enamasti kuused, aga oli ka lehtpuid. Sama taluniku õues oli veel palju puid maas. Suur ja jändrik kask oli umbes 2 m kõrguselt murdunud. Selliseid murdunud suuri puid oli tee ääres palju ja murde-keerukoht oli vastupäeva. Puude langemise suunda oli kohati raske määrata, sest neid oli igatpidi, aga inimeste ütluste põhjal võib järeldada, et tornaado liikumissuund oli läänest itta. Talunik ütles, et ta nägi nagu oleks valge sein tulnud ja kõik asjad lendasid ning ta jooksis tuppa, sest pole 60 aastat midagi sellist näinud. Möll oli umbes 10 minutit kõva raginaga, siis oli äkki kõik vait.”
Veel kohalike inimeste ütlusi:
Heino Tooming kirjeldab ka Lääne-Virumaal Haljala vallas 3. juulil 2004 esinenud tornaadot, mis tegutses samaaegselt üldlaulupeo esimese kontserdiga kella 20 ja 21 vahel:
See liikus läänest itta nagu ka Viljandimaa tornaado 15. juunil 2004. Harilikult liiguvad Eestis tornaadod lõunast põhja. Tornaado jälgi olevat nähtud kuni Kundani. Tornaado trassi pikkus oli ligikaudu 15 km, laius umbes 20-50 m. Keeris pöörles vastupäeva. Varangu külas rüüstas tornaado Nõmmlaane talu, lõhkus katuseid, murdis maha õunapuid ja 15-30 cm läbimõõduga kuuski. Ülevaatus näitas, et Varangu tornaado kuulus tugevuselt Fujita skaalas F1-F2 klassi ja T2-T4 klassi TORRO skaalas. Tornaado tekkis tsükloni tagalas pärast külma fronti ebastabiilses õhumassis. Sünoptik Merike Merilaini sõnul ei täheldatud tornaado ajal selles piirkonnas äikest. Et tegemist oli siiski Cumulonimbus pilvedega, sellest andis tunnistust tugev vihm ja rahesadu.
Ka Eestis esineb tornaadosid ning Eesti ei pea häbenema oma tornaadouurijaid.
Tartu Ülikooli juures töötas enne Teist Maailmasõda Johannes Peter Letzmann, kes oli üks tornaadode uurimise algatajaid koos kuulsa saksa meteoroloogi Alfred Wegeneriga. Tänu ameeriklasele Richard Emil Petersonile, sakslasele Nikolai Dotzekile, H. Toomingale ja teistele Eesti uurijatele tuntakse Letzmanni kogu maailmas.
Kui tugevaid tornaadosid-trombe-tuulispaskasid on Eestis esinenud? Lähemaks tutvumiseks esitame mõned laialdasemalt kasutuses olevad skaalad.
1950. – 1994. aasta hinnati kõikidest USA tornaadodest 74% nõrkade (F0 – F1) kilda, neljandik olid tugevad (F2 – F3) ja vaid 1% olid hävitavad (F4 – F5). Viimased põhjustasid aga 67% kõigist surmajuhtumeist, samal ajal kui sagedased nõrgad pöörised hukutasid vaid 4% ohvreist.
Kõige uuemaks on 2007. aastast kasutusele võetud nn Fujita tornaadode parandatud skaala, mille järgi peaks meie tugevamad keeristormid küündima EF3 ligi.
Seoses Doppleri radari kasutusele võtuga saadi täpsemalt mõõta tornaadodes puhuva tuule kiirust – anemomeetrid harilikult purunesid keeristes. Siiski reastatakse tornaadosid endiselt purustuste ulatuse alusel, nüüd juba nimetatud parandatud Fujita skaalat (EF0 – EF5) rakendades.
Väikesed kahjustused
Mõõdukad purustused, aknad purunevad
Tuntavad purustused, suured puud välja rebitud
Rongid tõstetakse rööbastelt, enamus puid murduvad
Suured purustused linnades
Väga suured purustused
F0 20–30
P0 0,5–1,5
P0 5–15
F1 30–50
P1 1,5–5
P1 15–30
F2 50–70
P2 5–16
P2 30–160
F3 70–90
P3 16–50
P3 160–510
F4 90–115
P4 50–160
P4 510-820
F5 115–140
P5 160–500
P5 820–2800
Purustuste kirjeldused:
F0
Kerged purustused: pisut purunenud katused; murtud puuoksad; madalajuurelised puud ümber paisatud; sildid purustatud.
F1
Mõõdukad purustused: majade katused lahti kangutatud; ratastel majad kergitatud alustelt ja ümber tõugatud; liikuvad autod maanteelt ära pühitud.
F2
Tuntavad purustused: sõrestikehitiste katused maha rebitud; ratastel majad lammutatud; suured puud murdunud või juurtega välja kistud; kerged lendavad objektid muutuvad ohtlikuks.
F3
Tugevad purustused: katused ja mõned seinad maha rebitud; enamus puid metsaaladel üles juuritud; rasked autod maapinnalt üles tõstetud ja ümber lükatud.a/p>
F4
Laastavad purustused: hea konstruktsiooniga majad maatasa tehtud; nõrga vundamendi konstruktsiooniga hooned kantud eemale; ümberpaiskunud autod muutuvad suurteks ohtlikeks lendavateks objektideks.
F5
Uskumatud purustused: tugevad sõrestikmajad tõstetud vundamentidelt ja kantud kauge maa taha ja osadeks lammutatud; autosuurused esemed lendavad läbi õhu üle 100 m kaugusele; puud paljaks kooritud ja võivad ilmneda uskumatud nähtused.
Kerge tornaado 17-24 m/s
Peenike kerge prügi kerkib maapinnalt spiraalina, telgid, suured telgid on tõsiselt segi aetud; enamus väljapandud katusekivid, katusetahvlid on paigalt nihutatud. Oksad on katki, viljapõllule on sissetallatud teerada,
Pehme tornaado 25-32 m/s
Lamamistoolid, väikesed taimed, raske prügi on õhu teel edasi kantud, väiksemad kahjustused kuuridel ja garaažidel. Palju tõsisem katusekivide, katuseplaatide ja korstnakivide paigalt nihkumine. Puidust aiad maha lükatud. Puude ja hekkide väiksemad kahjustused.
Mõõdukas tornaado 33-41 m/s
Rasked mobiilsed majad on ümberpaigutatud, kerged karavanid on ümber puhutud, aiamajakesed on purustatud, garaažikatused on ära kistud, kivikatused ja korstnad on lõhutud. Puudel üldised vigastused, mõned suured oksad on ära väänatud või murtud, väikesed puud on välja juuritud.
Tugev tornaado 42-51 m/s
Mobiilsed majad on ümber lükatud / tugevalt kahjustatud, kerged karavanid on purustatud; garaažid, välisehitised on purustatud; puidust katusekonstruktsioonid on märkimisväärselt paljastatud, mõned suured puud on katki või väljajuuritud.
Tugev tornaado 52-61 m/s
Mobiilsed majad purustatud, mõned kuurid on õhus edasi viidud märkimisväärsele kaugusele; kogu katus on mõnedelt majadelt ja eelnevalt töödeldud ehitustelt täielikult eemaldatud, sarikad tugevatel kivimajadel on täielikult paljastunud, võimalik katuseviilude otste kokkuvarisemine. Arvukalt on puid välja juuritud või murdunud.
Pingeline tornaado 62-72 m/s
Autod on õhku kergitatud; ehitiste kahjustused tõsisemad kui T4 puhul, siiski tavaliselt maja seinad jäävad püsima, kõige nõrgemad vanad majad varisevad täielikult kokku.
Mõõdukalt rüüstav tornaado 73-83 m/s
Rasked mootorsõidukid õhku kergitatud, tugevad majad kaotavad kogu katuse ja võibolla ka seinad; enamus vähemtugevaid maju variseb kokku.
Tugevalt rüüstav tornaado 84-95 m/s
Sõrestikseintega majad täielikult purustatud; mõned kivi- või telliskivi majade seinad on maha lükatud või kokku varisenud; metallraamiga laohoone tüüpi ehitised võivad veidike kummi minna. Liiklusvahendid on ümber lükatud. Märgatav mõnede seisvate puude koorimine lendavate rusude poolt.
Raskelt rüüstav tornaado 96-107 m/s
Sõrestikraamiga majad ja nende sisu on laiali paisatud suure vahemaa peale; enamus teistel kivi ja telliskivi majadel on parandamatud kahjustused. Metallraamistikuga ehitised on kummis, autod lennutatud suure kauguse taha.
Intensiivselt rüüstav tornaado, 108-120 m/s
Paljud metallraamistikuga majad on tugevalt vigastatud; liiklusvahendid (autod, rongid) on teelt ära pühitud. Iga seisva puutüve täielik koorumine.
Super tornaado 121-134 m/s või rohkem
Majad koos kogu raamistikuga ja sarnased ehitised on kogu konstruktsiooniga vundamentidelt üles tõstetud ja teatud kaugusele kantud. Raudbetoonehitistel võivad olla tõsised kahjustused.
5,0 / 3 voters
Hinnangud puuduvad. Ole esimene hindaja!