Tuisk tekib Eestis külmal aastaajal mõõduka tuulega siis, kui on küllalt lahtist lund: lund kas sajab või tuulel on võimalik seda maapinnalt üles tõsta. Üldjuhul on õhutemperatuur allpool 0 °C ja päikest pole näha. Tuisutuul on tihti keeriseline, milles pöörleb suure kiirusega nii sadav kui ka pinnalt õhku tõstetud lumi. Tuisud tekivad tavaliselt alates tuule kiirusest 4−6 m/s, kuid see oleneb nii tuule kiirusest kui ka lume omadustest. Kui õhutemperatuur on madal ja lumi kohev, võib ka nõrk tuul seda edasi kanda. Seevastu pärast sula, kui lumikattele on moodustunud tugev koorik, ei tekita isegi tugev tuul tuisku.
Tuisud kannavad suuri lumehulki ühest kohast teise. Eriti suure jõu saavad tuisud tasandikel. Tuul koos madala õhutemperatuuriga tugevdab külma mõju ning suurendab külmakahjustuste ohtu. Tuisu ohtlikkus avaldub nähtavuse halvenemises ja suurte lumemasside kogunemises. Lumi tuiskab kinni raudteed ja automagistraalid; tekkinud ummistuste kõrvaldamine võib mõnikord olla väga raske. Raskendatud on eelkõige maantee-, aga ka lennu- ja raudteeliiklus, rääkimata jalakäijate raskest olukorrast. Eestis esineb tuisku kõige sagedamini detsembris, jaanuaris ja veebruaris. Eriti ohtlik on tuisk alates tuule kiirusest 15 m/s, kestusega 12 tundi või kauem.
Käitumisjuhised koostatud koostöös Päästeametiga.
0,0 / 0 voters
Hinnangud puuduvad. Ole esimene hindaja!